Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27118
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 03.07.2003
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 02.06.16

Inspektor: Järvamaa nõunik, Karen Klandorf

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise kirjeldus


Sammas on eelmise täpne koopia. Monument kujutab endast kolmel astmel ja kuubikujulisel alusel seisvat obeliski, mille otsas on inglikuju. Samba esikülje ülaosas on reljeefne Vabadusristi kujutis ja tekst: „EESTI / VABADUSSÕJAS / 1918-1920”. Järgnevad 42 langenu nimed, selle all reljeefne mõõk ja loorberioks. All soklil on tekst: „AMBLA / KIHELKONNA / LANGENUD / KANGELASTELE”. Obeliski tagumise külje ülaosas on Georgi risti kujutis ja tekst „ILMASÕJAS / 1914-1918” ja 132 langenu nimed, selle all reljeefne mõõk ja loorberioks. Soklil on tekst: „TÕESTI ÜTLEB VAIM, / ET NEMAD PEAVAD / HINGAMA OMAST VAEVAST / JA NENDE TEOD KÄIVAD / KA NENDE JÄRELE”. Obeliski vasakul küljel on kaks lamereljeefi. Ülemine kujutab meest (poega) sõtta saatvat naist (ema) oma kallil viimast korda kätt surumas. Alumisel tahvlil on kujutatud sõdurit, kes on toonud oma langenud kaaslase koju ta lesele. All soklil on kiri „ILUS ON SURRA / ISAMAA EEST”. Obeliski paremal küljel on kujutatud kahte lahingustseeni. Ülemisel on näha kahte mõõga järele haaravat, õlg õla kõrval lahinguisse astuvat sõdurit. Alumisel tahvlil on kujutatud ratsameest ja kilbile toetuvat haavatud sõdurit. Tekst soklil: „MEHISE MEELELE / ASUTA KODA / PRIIUSEL PÜHENEND / EESTLASTE MULD”. Kõik tekstid sambal on reljeeftähtedes välja raiutud. Ingel ja reljeeffiguurid on riietatud roomalaadsesse rüüsse. Samba ülemine ots koondus kolmeastmelise trepina, mille otsas on 1,83 m kõrgune, kivist väljaraiutud, seisev inglifiguur – rahu sümbol. Paremas, alla lastud käes ta hoiab põlevat tungalt, vasakus – võitjatele toodud loorberipärga.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise ajalugu


I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Ambla kihelkonnast pärit sõdurite mälestussamba kavandi looja on A. Starkopf. Mälestussammas avati 27.septembril 1925.
Sammas lõhuti 1949.a. oktoobril ja tükid veeti Ambla jõe äärde ning inglikuju visati Soodla jõkke.
Samba koopia tööjoonised valmistas arhitekt Allan Murdmaa. Kivitöö tegi Hannes Starkopf ja kooperatiiv „Dolokivi” Volli Sai’a eestvedamisel. Sammas taasavati 23.juunil 1990.

Sisestatud: 20.09.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Sisestatud: 04.12.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi ulatus vt. KKT lisa nr.1

Sisestatud: 08.12.2008.