Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga
Mälestise registri number 27119
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 03.07.2003
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.09.19

Menetleja: Järvamaa nõunik, Karen Klandorf

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise kirjeldus


Mälestussamba betoonosa, pronkstahvel ja osa tähti on originaalid, ülejäänud on koopia. Monument kujutab endast kuubikujulisel alusel olevat, pronksist valatud, valvel seisvat pronkssõdurit. Sõduri taustaks on astmeline betoonmüür, millel ümarpetiku kohal on pronksist valatud tähed, mille tekst andis teada: „LANGENUILE VABADUS- / JA MAAILMASÕJAS”. Betoonmüüri tipus on pronksist Vabadusristi kujutis. Sõdurist vasakul pool on müürile kinnitatud pronkstahvel tekstiga: „1918-1920 / EESTI VABADUSSÕJAS / LANGENUD”, järgnevad 29 nime ja tekst: „1914-1918 / MAAILMASÕJAS LANGENUD”, järgnevad 18 nime. Parempoolsel tahvlil on uuesti: „1914-1918 / MAAILMASÕJAS LANGENUD” ja jätkus ilmasõjas langenute nimede loetelu, kokku 55 nime. Graniitalusel, millel seisab sõdur, on pronksist tähtedega tekst: „MÄLESTA / LANGENUID”.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise ajalugu


I maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenute mälestussamba kavandi looja on V. Melnik (Mellik). Sammas avati 30.septembril 1928.
Mälestussammas rüüstati pärast II maailmasõda. Sambalt rebiti sõdurikuju, Vabadusristi kujutise ja pronkstahvli Vabadussõjas langenute nimedega ja tähed: „VABADUS- / JA”. Nõukogude okupatsiooniajal vaadati seda kui mälestussammast I maailmasõjas langenuile.
Sammas taasavati 23.juunil 1995.

Sisestatud: 20.09.2006.