Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27124
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 04.07.2003
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 20.06.18

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvuse ajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 04.02.2005.

Mälestise kirjeldus


Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussammas kujutab raudkividest laotud kaljut. Esi- ja tagakülg on kujundatud altariseinana. Esiküljel asuvat Vabadussõjas langnud sõdurite nimetahvlit piiravad kõrged pilastrid, mis lõpevad katuseviiluga. Katuseviilu keskel on Vabadusristi kujutis, mis on nimetahvlitest eraldatud arhitraaviga. Nn. altariseina ees on kolm trepiastet, mille otstes on kivist sambad-postamendid. Vasemat kätt seisvale nurgasambale on kinnitatud kolm tekstidega tahvlit. Parempoolsel nurgasambakesel on samuti kolm tekstidega tahvlit. Samba tagaküljele on paigutatud I maailmasõjas langenute nimetahvlid ja tekstitahvlid. Ka samba tagumisel küljel seisavad tekstidega nurgapostid. Samba lõunapoolsel küljel on tekstitahvel ja selle alla on paigutatud pronksbareljeef, millel on kujutatud sõjavägede ülemjuhatajat J. Laidoneri ja Tartu Rahu sõlmijat J. Poskat ning kahte valvelseisangus sõdurit. Tahvlit ümbritseb soomusrongi kujutis. Põhjapoolsel küljel on tekstitahvel ja pronksbareljeef, millel on kujutatud kõrgel mäel otsas olevat Riigikogu hoonet, Neeruti mägedes kündvat Kalevipoega ja Ülemiste järves kaljul istuvat Lindat. Kivipinkide lähedal on L. Koidula luuleridadega tahvel. Mälestussamba plats on ümbritsetud kivipostidega, mida ühendab jäme raudkett. (M. Strauss, Vabadussõja mälestusmärgid. Kunda 2002)

Sisestatud: 04.02.2005.

Mälestise ajalugu


Kadrina koguduse õpetaja Gustav Beermanni poolt kavandatud mälestussammas avati 15.augustil 1926.a. 1928.a valmistati kujur K. Rosenthali kavandite järgi lisaks kaks pronksbareljeefi. Sellega oli sammas lõplikult valmis. 1940. a , mälestussammaste lõhkumise kapaania ajal Virumaal, käis õpetaja G. Beermann Rakveres ja Tallinnas uusi võimumehi veenmas, et sammas tuleks muinsuskaitse alla võtta. Selles osas saavutatigi kokkulepe, kuid sambalt tuli maha võtta pronkstahvlid ja mõningad tekstid tahvlitel kinni katta. Sammast üritati siiski kohalike kommunistide poolt hävitada. Esimene katse ebaõnnestus. 18. juunil 1941 alustati samba purustamist. Tugeva ehituse tõttu lõhuti sammast kolm päeva. Lõplikult ei suudetud seda siiski hävitada. Samba taastamisega hakkas tegelema Kadrina Muinsuskaitse Selts. Sammas taasavati 23.juunil 1990.a.
Sammas on taastatud koopiana, originaalist väikese erinevusega. Purustatud samba ühele kivile raiuti tekst:"LANGENUD/ SÕDURITE / MÄLESTUSSAMMAS / AVATUD 15.VIII 1926 /LÕHUTUD 18.VI 1941/ AVATUD/ 23.VI 1990". Kivi paigaldati samba kõrvale. (M.Strauss, Vabadussõja mälestusmärgid. Kunda 2002)

Sisestatud: 04.02.2005.

Kaitsevööndi ulatus


1.3. Vabadussõja mälestussambale (reg. nr. 27124) ei määrata eraldi kaitsevööndit, kuna mälestis asub Kadrina kirikuaias (reg. nr. 5764) mis on mälestisena kaitse all.

Sisestatud: 02.05.2005.