Mälestise tunnus

Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvuse ajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Kirjeldus

Mälestussamba originaali valmistas kujur August Vomm. Mälestussammas kujutas valkjashallist Saaremaa dolomiidist, mitmekordset, stiliseeritud risti kahejärgulisel soklil. Samba esiküljel oli mahalaskmist kujutav pronksbareljeef ja selle all tekst. " NÕNDA OLI /1919".Tagumisele küljele oli kirjutatud, et sellel kohal tapeti enamlaste poolt 82 süütut inimest. Sammas oli piiratud betoonvundamendile toetuva aiaga. Praegune sammas on taastatud koopiana, välja arvatud bareljeef ja tagumine külg on tühi. Vanade fotode järgi koostas arhitekt Anne Kaldam mälestusmärgi taastamise projekti. Leina sümboliseeriva bareljeefi valmistas kujur Lembit Palm. ( M. Strauss, Vabadussõja mälestusmärgid I, Keila 2002 )

Asukoha kirjeldus

Mälestis asub Rakvere äärelinnas, Kunderi tn.ääres.

Ajalugu

1918. dets-1919. jaan toimunud enamlaste terroriohvrite hukkamispaik.Mälestussammas avati pidulikult sellel kohal 12. jaanuaril 1935. a. 1940. a septembris lasti mälestussammas õhku ja kogu plats tehti maatasa. Kohe pärast seda paigutasid koolinoored-vastupanuliikujad sinna puuristi, mille miilitsad kõrvaldasid. Ent varsti oli samas kohas jällegi uus rist. 1989. a alustati mälestusmärgi asukoha korrastamist. Mälestusmärgi taastamise võttis enda hooleks Lääne-Virumaa Poliitvangide Ühing. Mälestusmärk avati 23. juunil 1995.a.(M. Strauss, Vabadussõja mälestusmärgid. Kunda 2002)

Kaitsevööndi ulatus

Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Kaitsevööndi ulatus

Leevendusi ei tehta.50 m. Mälestis asub parkmetsa ääres.