Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27131
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 04.07.2003
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.11.18

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Mälestise tunnus


Eesti ajaloo ühiskondlikke ja poliitilisi sündmusi teadvustav sümbol.

Sisestatud: 04.02.2005.

Mälestise kirjeldus


Mälestussammas kujutab endast kaheastmelisele alusele paigaldatud lihtsat graniittahukat, millele omakorda on asetatud ühele põlvele laskunud sõdurikuju, kelle paremas käes on langetatud mõõk ja vasak käsi on südamel, andmaks vannet. Postamendi esiküljel on allajoonitult Vabadussõja daatumid: "1918-1920", vasakul: "VABADUSSÕJAS LANGENUILE / VIRU-NIGULA KIHELKOND" ja paremal küljel: "EESTI MULD JA EESTI SÜDA / KES NEID JÕUAKS LAHUTA". Kõik tähed on valatud pronksist.(M. Strauss, Vabadussõja mälestusmärgid. Kunda 2002)

Sisestatud: 04.02.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestussammas paikneb Viru-Nigula kiriku vahetus läheduses, kirikust kagus.

Sisestatud: 26.09.2018.

Mälestise ajalugu


Mälestussamba valmistas oma kavandi järgi kujur August Vomm. Avamine toimus 12.juulil 1936.a. Sammas püstitati 56 Viru-Nigula kihelkonnast teadaolevale lahingutes langenule, haigemajas surnule, jäljetult kadunule ja enamlaste veretöö ohvrile. Mälestussammas hävitati 1940. a septembris. Alus lõhuti, skulptuur suudeti päästa. Et mälestussamba asukoht oli majade lähedal ei tarvitanud lõhkujad seekord lõhkeaineid. Sammas lammutati kivide lahtikangutamise teel ja pronksist kuju taoti haamritega. Kuju näo-osa jäi rikkumata. Sammas taasavati 9. augustil 1942. a. Samba teistkordne lõhkumine viidi läbi 1944.a. sügisel. Sambast jäi järele ainult üks soklikivi. Mälestussamba teistkordse taastamise algatas Viru-Nigula Muinsuskaitse Selts. Sõdurikuju modelleeris August Vommi õpilane Matti Varik, aluse kivimaterjal parineb Kutsala külast. Sammas taasavati 22. juulil 1990. a. Mälestussammas on endise koopia. (M.Strauss, Vabadussõja mälestusmärgid. Kunda 2002)

Sisestatud: 04.02.2005.