27137 Vabadussõja mälestussammas

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27137
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 05.08.2003
Mälestise liik ajaloomälestis
Kullamaa vabadussõja mälestussammas Autor Kalli Pets Kuupäev 28.01.2005
Kullamaa vabadussõja mälestussammas Autor Kalli Pets Kuupäev 28.01.2005 Kullamaa sammas Autor Kalli Pets Kuupäev 28.01.2005 Kullamaa vabadussammas Kalli Pets 19.04.2011 Kullamaa vabadussammas Kalli Pets 19.04.2011 Kullamaa vabadussammas Kalli Pets 19.04.2011 Vabadussamba esimene e idakülg Kalli Pets 01.07.2015 Vabadussamba lääne e tagumine külg Kalli Pets 01.07.2015 Kullamaa Vabadussõja mälestussammas. Foto: Sille Sombri, 17.04.2018
Galerii(8)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 26.06.2003. a käskkiri nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155) Kuupäev: 26.06.2003
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Kuupäev: 05.01.2007

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 01.07.15

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumiajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 24.01.2006.

Mälestise kirjeldus


Mälestussamba taastamise algatajaks oli Kullamaa Muinsuskaitse Selts. Projekti autor arhitekt Allan Murdmaa, kivitöö teostaja "Dolokivi" V. Saia juhendamisel. Taasavamine 30. septembril 1989. Asukoht algsest erinev, endise pastoraadi ja kiriku vahelisel alal.
Kujutab endast (esialgsele sambale sarnaselt) kolmeastmelisel alusel eenduvatest ja taanduvatest tahukatest koosnevat, ülespoole ahenevat ehitist, tipus vabadusristi kujutis. Esikülje ülemisel tahukal tekst: LANGENUILE/EESTI VABADUSE/EEST/TÄNULIK KULLAMAA. Allpool asetseval tahukal bareljeefne loorberipärg vertikaalse mõõgaga. Järgmisel tahukal tekst: SU ÜLE JUMAL VALVAKU/MU ARMAS ISAMAA.
Samba tagaküljel ülemisel tahukal tekst: EESTI VABADUSSÕJAS/1918 - 1920/LANGES KULLAMAALASI, ja selle all langenute nimed. Alumisel tahukal tekst: AU/LANGENUILE/ISAMAA/ EEST.
Erinevalt esialgsest kavatisest, on kahele poole sammast paigaldatud kivitahvlid: vasakpoolsel tekst: LANGENUILE/II MAAILMA-/SÕJA/TANDREIL, parempoolsel: VÄGIVALLA/OHVRITELE/ALATES/1941. AASTAST.
1991-1999 valmis mälestusmärgi II järk: samba juurest laskuv 9-astmeline trepp platvormile, mida ümbritsevad kolmest küljest klombitud paekivist müürid, millel dolomiidist tahvlid tekstidega: SÕDA VÕTTIS NII OMA KUI VÕÕRA/NII SÜÜDLASE KUI SÜÜTU ja TEIE PIINA PIGISTUSED/KOSTKU MEILE KUSTUMATA. Vasakpoolsel müüril 6 tahvlit, kokku 149 nimega, parempoolsel 6 tahvlit 142 nimega. Müüritises on eksponeeritud ka säilinud detail vanast sambast. Sellel tekst: SU ÜLE JUMAL/ MU ARMAS.

Sisestatud: 24.01.2006.

Mälestise ajalugu


Esialgse mälestussamba püstitamise algatas Kullamaa Seltskondlike Organisatsioonide Liit. Ehitamine algas 5. juunil 1926. Kiviraidur Mihkel Munk. Saaremaa dolomiidist sammas avati 11. juulil 1926. Asus Kullamaa kiriku lähedal väljakul, kohal, kus praegu Rudolf Tobiase mälestuskivi. Sammas õhiti 1945. aastal.

Sisestatud: 24.01.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 24.01.2006.