Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27142
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 05.08.2003
X-koordinaat 487298.00
Y-koordinaat 6536137.99
Ava kaardil

Paikvaatlused(7)

Seisund: hooldamata

Paikvaatluse kuupäev: 06.12.18

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 16.02.2006.

Mälestise kirjeldus


Samba taasavamine 10. septembril 1989. Samba dolomiitosad on valmistatud algse täpse koopiana, säilinud pronksdetailid restaureeritud. Vabadussamba juurde paigaldatud kaks mälestuskivi II maailmasõjas hukkunuile ja küüditatuile.

Sisestatud: 16.02.2006.

Mälestise ajalugu


Sammas avati 14. sept. 1930, kavandi autor Roman Espenberg (Haavamägi). Astmelisele alusele ehitatud sokliga obelisk, tipuks kolmeastmeline püramiid, millele paigaldatud poolkera pronksist vabadusristi kujutisega. Samba esikülje soklile oli kinnitatud pronksbareljeef, millel kujutatud sõdalast, kes hoolitseb oma haavatud kaaslase eest. Tahvli all tekst: EESTI MULD JA EESTI SÜDA/KES NEID JÕUAKS LAHUTA/TÄNULIK LÄÄNE-NIGULA. Parempoolsel küljel tekst: VABADUSSÕJAS LANGENUD SÕDURID/KALLIST KODU KAITSTES/VARISESID... ja 19 nime. Vastasküljel oli tekst: ILMASÕJAS LANGENUD SÕDURID ja 61 nime. Samba tagaküljel oli pronksreljeefis tammepärg ja ristatud mõõgad ning aastaarvud 1918-1920. Sammas lõhuti 1946, säilisid vundament ja pronksdetailid.

Sisestatud: 16.02.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 16.02.2006.