Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27143
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 05.08.2003
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.01.18

Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise kirjeldus


Sammas kujutab endast 4,27 m kõrgust ning kahest osast kokku pandud loodusliku vormiga obeliski. Samba tipus on 76 cm kõrgune metallrist. Esikülje ülaosas on Vabadussõja aastaarvud „1918 – 1920”, selle all kivisse raiutud lamereljeefis kiiver, tääk ja loorberioks. Järgnes tekst: „Teekäija, seisatad sa siin, siis mäleta! / Wõideldes surime, et wabaks jääks / eestlaste maa!”, selle all on kivisse raiutud Vabadusristi kujutis ja 23 Vabadussõjas langenud sõduri nimed. Samba paremal küljel on tahvel tekstiga: „ENAMLASTE WERETÖÖ OHVRID / EESTI WABADUSE SÕJA AJAL”, järgnevad kahe ohvri nimed ja read Meie Isa palvest: „ANNA MEILE ANDEKS MEIE WÕLAD, NII KUI / MEIE ANDEKS ANNAME OMA WÕLGLASTELE”.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise ajalugu


Kivitöö tegi kujur Aleksander Jannes oma kavandi järgi. Kanepi kihelkonnast pärit I maailmasõjas, Vabadussõjas ja punase terrori ohvrite mälestussammas avati 15.augustil 1926.
Sammas õhiti 1946.a. Tükid veeti ära 1951.a.
24.juuliks 1988.a. taastati obelisk. Sammas taasavati 25.septembril 1988.

Sisestatud: 20.09.2006.