Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga
Mälestise registri number 27148
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 06.08.2003
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(12)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.09.16

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Nele Rent

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise kirjeldus


Sammas kujutab nelinurkset, tüvipüramiidikujulist betoonsammast kumera laega, lae keskel üleval on pronksist Vabadusristi kujutis. Samba esiküljel on pronksreljeef: kahuri ratta juures maas raskesti haavatud sõdur, kes Eestile viimast au andes riigilippu suudleb; tema pea kohal kaitseingel palmioksa ja võidupärjaga. Allpool on graniittahvel tekstiga: „EESTI / VABADUSSÕJAS LANGENUD / KANGELASTELE”. Kahel pool samba külgedel on sümboolsed pronkskotkad, kes võitlevad madudega. Tagaküljel on pronksskulptuur: leinaja lesk kahe lapsega kabeli lävel . Parema käega avab ema kabeli ukse ja vasakuga haarab sisseastumisel palvetavat tütarlast ümber piha. Trepiastmel istub poisike ja seob lilledest pärga. Selle rühma kohal üleval on kiri „1918 – 1920”. Samba nurkadel on malmist kahurimürsud ja –torud. Langenute nimesid sambale ei raiutud, need olid kivitahvlitega samba ümber kalmudele üles seatud.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise ajalugu


Samba kavandi valmistas A. Adamson. Sammas avati 16. juulil 1922. 1929.a. sängitati ausamba kõrvale ka samba autor professor A. Adamson.
Mälestussammas õhiti 15.aprillil 1945. Samba osad maeti samasse. „Poisi lillevanikuga” matsid kohalikud keskkoolitüdrukud 175m eemale. Sõdurite hauad jäid esialgu puutumata.
1987.a. korrastati garnisoni kalmistu. 1988.a. kaevati samba osad välja. 9. juulil 1988 kaevati välja „Poiss lillevanikuga”. 24. veebruaril 1989 avati endise mälestussamba kohal leitud samba ülemine ots koos graniittahvliga, millel oli tekst: „1918 1920 / SIIN AVATI 16. JUULIL 1922.a. MÄLESTUSSAMMAS / EESTI VABADUSSÕJAS LANGENUTELE / SKULPTOR AMANDUS ADAMSON / LÕHUTUD 1945.a. / 24.II 1989 P.M.S.” Monumendi ja kalmistu täielik taastamine toimus etappide kaupa. Mälestussammas taasavati 17. juulil 1993.

Sisestatud: 20.09.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Asub mälestisel Pärnu Alevi kalmistu reg nr 8331. Eraldi kaitsevööndit ei kehtestata

Sisestatud: 05.12.2006.