Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27150
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 06.08.2003
X-koordinaat 547830.00
Y-koordinaat 6482790.99
Ava kaardil

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 20.09.2006.

Kirjeldus


Kolmeastmelisele alusele on paigaldatud pruunist graniidist ja üleni poleeritud obelisk. Samba esiküljel on pronksbareljeef, millel on kujutatud kahte sõdurit langenud kaaslast kandmas. Tahvli all on tekst: „1918-1920 AASTAL / WABADUSSÕJAS / LANGENUILE / TÄNULIK / TORI KIHELKOND”. Samba tagumisel küljel on kivisse raiutud 73 (eelmisel oli 52) langenu nimed. Nimekirja algusesse on kinnitatud pronksist valatud sulusristi kontuuri kujutis, samba jalamil on pronksist tammepärg, millest on läbi torgatud ristatud mõõgad. Võrreldes endise sambaga on selle parempoolsele küljele raiutud tekst „AVATUD 24. VI 1923 / LÕHUTUD ENAMLASTE POOLT / AUGUSTIS 1945 / TAASTATUD 30. IX 1989”.

Sisestatud: 20.09.2006.

Ajalugu


Kavandi tegi A. Starkopf ja töö valmistas kiviraidur A. Pärn. Sammas avati 24. juunil 1923.
Sammas õhiti 1945.a. augustis. Selle tükke kasutati Tori silla ehitusel betooni täiteks. Kannatanud bareljeefi päästis Nikolai Kõlvart, kes hoidis seda oma kodus.
23. veebruaril 1989 paigutati samba asukohta valge dolomiittahvel tekstiga: „1918 – 1920 AASTAL / VABADUSSÕJAS / LANGENUILE / TÄNULIK / TORI KIHELKOND”. Samba taasavamine oli 30. septembril 1989.

Sisestatud: 20.09.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Kultuuriministri 04. novembri 2005. a käskkiri nr 316 (RTL 2005, 112, 1729) "Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine, kaitsevööndi määramine ja mälestise nimetuse muutmine" on kehtestatud ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 21. märtsi 1998. a määrusega nr 13 (RTL 1998, 179/180, 697) arhitektuurimälestiseks tunnistatud ning kultuuriministri 3. juuli 1997. a määrusega nr 37 (RTL 1997, 163/164, 917) ja 26. juuni 2003. a käskkirjaga nr 116 (RTL 2003, 78, 1155) ajaloomälestiseks tunnistatud Tori mõisaansamblisse kuuluvatele hoonetele, kalmistule ja seal paiknevatele mälestusmärkidele.

Sisestatud: 22.11.2006.