- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1487)
- Arheoloogiamälestis (3172)
- Ehitismälestis (3974)
- Kunstimälestis (1721)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5275)
- Ajaloo fotokogu (1276)
- Arhitektuuri fotokogu (664)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2278)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (3994)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
27151 Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk |
|---|---|
| Mälestise registri number | 27151 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ajaloomälestis |
| Arvel | 26.06.2003 |
| Registreeritud | 06.08.2003 |
| X-koordinaat | 560647.00 |
| Y-koordinaat | 6444498.99 |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(11)
Paikvaatluse kuupäev: 04.10.18
Menetleja: Pärnumaa nõunik, Nele Rent
|
Kirjeldused(3)
|
Mälestise tunnus Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest. |
|
Mälestise kirjeldus Mälestuskivi on nüüd ligi meeter madalam – 3,5 m – sest kõiki kilde ei olnud enam alles. Raudkivirahnu ovaalselt esipinnal on Vabadusristi kujutis ja tekst: „JULGUS / PÄRIB VÕIDU / 1918 – 1920”. Mälestuskivi kõrval on kild endisest sambast, millel on marmorplaat tekstiga: „SEE AUSAMMAS / PÜSTITATI 12.AUG.1934.A. / PUNAPARGI LAHINGUS / LANGENUD”, järgneb 10 nime ja „MÄLESTUSEKS / AUSAMMAS LÕHUTI / STALINISTIDE POOLT 1950.A. / TAASTATI KILINGI-NÕMME / NÄIDISMETSAMAJANDI / RAHVARINDE POOLT 1988.A.” |
|
Mälestise ajalugu Mälestusmärgi kavandi autor oli kujur Martin Saks. Mälestuskivi avamine oli 12. augustil 1934. |