Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27153
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 06.08.2003
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 16.07.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 18.02.2005.

Mälestise kirjeldus


Kolmeastmelisele alusele paigutatud sokliga obelisk. Tipus urn. Samba esikülje soklil seisab pronksi valatuna Vabadussõja-aegses mundris püssi hoidev eesti sõdur, pilk suunatud itta. Sokli külge kinnitatud mustale kivitahvlile on raiutud tekst: ”EESTI / VABADUSVÕITLUSTES / LANGENUILE”. Tagumisel küljel M. Underi luuleread: “SEE USK, MIS SANGARID / SIIS SURMA SURUS / EI UNU AJAS EGA UMBU / MURUS”.

Sisestatud: 18.02.2005.

Mälestise ajalugu


Kohila Vabadussõjas langenute mälestusmärk avati 9.07.1939.
Sammas lõhuti 29.06.1941 aga sõdurikuju õnnestus kohalikel päästa.
Saksa okupatsiooni ajal toodi sõdurikuju tagasi.
Sammas hävitati 1944 hilissügisel.
Taasavamine toimus 23.06.1993.

Sisestatud: 18.02.2005.

Üldinfo


Samba kavandi valmistas kujur A. Starkopf. Nurgakivi paigaldati 5. juunil 1938. Sammas avati 9. juulil 1939. Sammas lõhuti 20. juunil 1941 kohalike punaste võimumeeste korraldusel. Kohalikud mehed suutsid sõdurikuju päästa, viies öövarjus skultuuri Posti tänavas oleva maja trepikotta. Saksa okupatsiooni ajal toodi sõdurikuju tagasi, samba alus korrastati ja taasavati 26.juulil 1942. Mälestussammas hävitati 1944. a hilissügisel. Pronkssõdus ja kirjadega tahvlid kisti samba küljest lahti, mõni aeg hiljem lammutati ka graniitosa ja tükid visati lähedalolevasse jõkke. 50. aastatel oli samba asukohta paigaldatud kipsist pioneer tuviga.
Samba taastamisjoonised koostas Kohilast pärit arhitekt M. Hammer. Kivitöö tehti Kohila kivitööstuses. 23. juunil 1991 pandi nurgakivi, sammas taasavati 23. juunil 1993.
(Vabadussõja mälestusmärgid I, Mati Strauss, 2002)

Sisestatud: 15.02.2013.