Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27159
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 08.08.2003
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.07.17

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise kirjeldus


Alatskivi mälestussammas on algse samba koopia. Kaheastmeline alus on valatud betoonist ja kaetud terrasiitkrohviga. Graniittahuka otsas seisab pronksi valatud, mõõka kõrgele tõstev sõdurifiguur. Samba tahvlid on valmistatud graniidist. Esikülje tahvlil olev tekst: "ISAMAA EEST / SURRA / ON / ÜLIM TEENE / OLGU / KODUMAA / MULD TEILE / KERGE / 1928". Samba tagumisel küljel on tahvel 28 Vabadussõjas langenu nimega. Seal puudub üks nimi, sest ei suudetud tuvastada.

Sisestatud: 04.08.2008.

Mälestise ajalugu


Kavandi valmistas kujur V. Melnik (Mellik). Sammas avati 26.augustil 1928.
Samba esimene lõhkumine toimus novembris 1940. Saksa okupatsiooni ajal toodi kuju tagasi ja 26. juulil 1942 toimus taasavamine. Mälestussammas kadus 1948. aastal.
Enne uue pronkskuju valmimist avati (arvatavalt 24.02.1990) mälestussamba alus suure, heledast metallist valmistatud Vabadusristi kujutisega. Sammas avati 24.juunil 1991. Uue sõduri valmistas kujur Endel Taniloo.

Sisestatud: 04.08.2008.