Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27162
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 08.08.2003
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 18.09.12

Inspektor: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise kirjeldus


Sammas kujutab endast kolmel trepiastmel ja kuubikujulisel alusel seisvat graniitobeliski, mille ülemine ots lõpeb nelja järk-järgult koonduva trepiastmega. Samba kirikupoolsel küljel on tekst „VABADUSSÕJAS / 1918 – 1920 / LANGESID:”, järgnevad 26 sõduri nimed. Nimede all soklil on malmreljeefis mõõk (originaal oli pronksist), ümbritsetuna palmioksast. Obeliski vastaskülje ülaosas on pronkstahvel, millel on kujutatud kahte lahinguvalmis ratsanikku. Tahvli all on kivisse raiutud „1918 – 1920” ja luuletaja H. Visnapuu luuleread „Kodumaa laulust”: „TÖÖ, MURE, LAULU / VABA KODUMAA, / JÄÄ VABAKS SA, / JÄÄ SEISMA SA!”. Soklil oli malmreljeefis mõõk (originaal oli pronksist), samasugune nagu vastasküljel.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise ajalugu


Puhja kihelkonna langenud kangelaste ja Vabadussõja mälestuse jäädvustamiseks loodud mälestussamba kavandi tegi kujur A. Starkopf. Sammas avati 5.juulil 1925.
Monument lõhuti mälestuste järgi tõenäoliselt 1950.a. mais ja maeti lähedusse, ning mõõgad toimetati kohalike poolt kõrvale.
Sammas taasavati 20.augustil 1988. Monumendi taastamise eestvedaja oli Osvald Salo. 1990. või 1991.a. kangutati lahti ja viidi ära üks malmmõõkadest (originaali koopia).

Sisestatud: 20.09.2006.