Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27171
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 08.08.2003
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 29.07.15

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise kirjeldus


4,6 meetri kõrgune sammas kujutab endast kolmeastmelisele alusele paigaldatud, hallikaspruunist graniidist postamenti, millel oli põlvitava sõduri skulptuur. Samba esiküljel on reljeefne Vabadusristi kujutis ja selle all tekst: „1918-1920 / TÄNU VÕIDU EEST / VÕNNU KIHELKOND”. Parempoosel küljel „VABADUSSÕJAS LANGENUD” ja 44 langenu nimed. Vasakpoolsel küljel „ILMASÕJAS LANGENUD” ja 29 nime. Samba tagumisel küljel on tekst: „ENAMLASTE POOLT TAPETUD” ja 6 nime. Skulptuur kujutab endast ühele põlvele laskunud ja mõõka ning mütsi hoidvat sõdurit.

Sisestatud: 02.07.2008.

Mälestise ajalugu


Esimeses maailmasõjas hukkunute ning punase terrori ohvrite mälestussamba kavandi valmistas kujur A. Eller. Kivitöö tegi August Levold. Sammas avati 11.septembril 1934.
Mälestussammas lõhuti 1945. aastal ja osad kanti laiali.
Mälestussammas taasavati 1. septembril 1990. Mälestusmärk on originaal.

Sisestatud: 02.07.2008.