Mälestise tunnus

Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Mälestise kirjeldus

Mälestussammas taastati algsel kujul. 5,5 meetri kõrguse tüvipüramiidi kujulise samba esiküljel on tekst: „1918-1920. / „SIIT SAADIK / JA MITTE ENAM!” / EESTI VABADUSE / EEST KÄRSTNA LAHINGUTES / VÕIDELNUD / KANGELASTELE, / KÄRSTNA / JA ÜMBRUSKOND.” Teisel küljel: „TEEKÄIJA! / SEISATAD SA SIIN, / SIIS MÄLETA! / VÕIDELDES / SURIME, ET VABAKS / JÄÄKS EESTLASTE / MAA!”. Tagaküljel on pärjatud mõõga kujutis ning neljandal küljel: „SU / ÜLE JUMAL VALVAKU, / MU ARMAS ISAMAA”. Iga tekstiga külje ülaosas asetseb bareljeef lahingustseenidega. Täiendusena on lisatud tagaküljele plaat samba esmaavamise, purustamise ja taasavamise daatumitega. Taastatud nimetahvli tekst erineb veidi originaalist: „Eesti kaitsel langesid / Kärstna lahingustes: / V. Risti II l. 3.j. kav.” (Vabadusristi II liigi 3. järgu kavaler), järgnevad nimed nagu ennegi.

Mälestise ajalugu

Sammas valmistati arvatavasti Riigi Kunsttööstuskooli skulptuuritöökoja juhataja Leonhard Pruuli jooniste järgi. Samba avatalitlus toimus 26.augustil 1928. 28.septembril 1930 asetati samba esiküljele must marmorplaat, millel oli tekst „Kodu kaitsel langesid / Kärstna lahingustes / 2. I – 6. I 1919” ja 18 langenu nimed.
Monument purustati 19.juunil 1941, osaliselt säilinud samba alussokkel hävitati lõplikult pärast sõda.
Taasavamine toimus 23.juunil 1989. Kunstnikutöö tegi kujur Viktoras Stavickis koos oma venna Jevgeniga. Tahvli langenute nimedega valmistas kiviraidur Enn Niittee.

Kaitsevööndi ulatus

Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 on kaitsevööndiks 50m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates

Meedia

- Varas viis lõvikujult jala
www.postimees.ee/260506/esileht/siseuudised/203224.php

Meedia

http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5ja_K%C3%A4rstna_lahingu_m%C3%A4lestussammas