Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Paluküla Hiiemägi
Mälestise registri number 27194
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.11.2003
Registreeritud 01.06.2004
Liigitus arheoloogiamälestis

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 12.11.2003 käskkiri nr. A-29 Kuupäev: 12.11.2003
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 26. mai 2004. a käskkiri nr. 100 (RTL 2004, 77, 1252) Kuupäev: 26.05.2004

Inspekteerimised(13)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.09.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Mikk Mutso

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Hiiemägi.

Mälestise tunnus


Kirjalikult fikseeritud pärimus. Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud maastikuelement (mägi, küngas, org, mets vms), selle asukoht maastikul. Maastikuliselt eristatav. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht

Sisestatud: 25.04.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndi piir kulgeb mööda 90 m samakõrgusjoont (kultuuriministri 26.05.2004 käskkiri nr 100 Kultuurimälestiseks tunnistamine, skeem asub Muinsuskaitseametis ja Kultuuriministeeriumis).

Sisestatud: 01.11.2013.

Meedia


- Kohus Paluküla asjus jätkub sügisel
http://www.nadaline.ee/index.php3?lookup=uudis&teema=uudis&ID=2684

- Lembi Sepp, Kristiina Ehin : "Kedenpä rahvuspark on uhkuse asi"
http://www.epl.ee/artikkel_317242.html?PHPSESSID=c51d7235b65f3738adb6ffe94a308b38

- Kohus keelas Paluküla Hiiemäele ehitamise täielikult
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17109016

Sisestatud: 19.10.2007.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 19.03.2015.