Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarimaal "Püha õhtusöömaaeg", 18.saj. (õli, lõuend)
Mälestise registri number 27199
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 16.01.2004
Registreeritud 01.06.2004
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 26.02.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Altarimaal.

Mälestise tunnus


Altarimaal on näide 18. saj. religioosse sisuga maalikunstist. Teostatud heal kunstilisel tasemel. Mälestis moodustab osa kirikusisustuse tervikust.

Sisestatud: 09.03.2007.

Mälestise ajalugu


Mihkli kiriku altariseina (1703, J. Armbrust) altarimaal “Püha õhtusöömaaeg” oli pärast II maailmasõda eravalduses (altariseina kasutati 1971-2001 Märjamaa kirikus). Maal tagastati Mihkli kogudusele ja konserveeriti (ennistuskoda Kanut) 2001.a

Sisestatud: 09.03.2007.

Aruanded


Konserveerimistööde kaart. Ennistuskoda Kanut. Tallinn 2001 (MKA arhiivis)

Sisestatud: 08.11.2016.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: J. Armbrust
Dateering: 1703
Mõõtmed: 145 x 98 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Maali allservas oleva valge värviga kirjutatud teksti (Der) schwedischen Gemainde zum Denckmal und Zierde hat der Herr Bürgermeister Johann Friedrich Pauly diese Schildereyen Nr. 1 und 2 im Jahre 1794 gegeben) põhjal annetas selle 1794 bürgermeister Johann Friedrich Pauly.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Maali konserveerimine selgitas, et maal oli algselt suurem, selle vasakul äärel on näha lõikamise jälgi ja ümber raami keeratud lõuendil on säilinud värvijääke. Pildil on algselt olnud lisaks Jeesusele 12 jüngrit ja üks teenija. Formaadi vähendamisel jäi kaks jüngrit, üks vasemal ja teine paremal, pildilt välja. Õige jüngrite arvu saamiseks on paremale teiste peade taha diletantlikult maalitud uus pea. Teine puuduv pea maaliti vasemale, kuid pidades tõenäoliselt teenijat jüngriks, on seda hiljem omakorda püütud eemaldada. Seega, kuigi maal on stiililiselt 18. saj. algusesse sobiv, polnud see algselt valmistatud Mihkli kiriku 18. saj. algul valminud altari jaoks, vaid paigutati sinna 1794. a. “Püha õhtusöömaaja” kompositsioonile on olnud aluseks flaami kunstniku Abraham Jansz van Diepenbeecki (1596-1675) samateemaline kompositsioon, mis on graafikas reprodutseerituna avaldatud 1650. a. J. C. Visscheri poolt Amsterdamis välja antud Pildipiiblis. Enne “Püha õhtusöömaaega” oli paiknenud altaris 19. sajandist ümarkaarne maal “Kolgata” (käesoleval ajal eksponeeritud kirikus TLM-i deposiidina) kui protestantliku altarimaali üks armastatumaid teemasid. Varasema ristisurma teemalise maali võimalikkusele viitab ka selle kohal altariseinal paiknev armastust sümboliseeriv poegadega pelikaniema kuju, mis tavapäraselt käis koos Kolgata- teemalise maaliga. Koostas: Egle Tamm, kunstiajaloolane

Sisestatud: 09.03.2007.