Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kostivere mõisa peahoone, 18.-19. saj
Mälestise registri number 2725
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 9-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(74)

Seisund: hooldamata

Inspekteerimise kuupäev: 06.03.19

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna varaklassitsistliku härrastemaja näide.

Sisestatud: 25.06.2007.

Mälestise kirjeldus


1776. aastal valminud Kostivere mõisa peahoone on kahekorruseline paekivist ja madala plekist kelpkatusega varaklassitsitlik ehitis. Krohvitud esifassaadi kaunistavad kõrge kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, mille viiluväljal v. Brevernite ja Stael v. Holsteinide stukkvapid, II korruse akende krohvpiirded, profiilne katusekarniis ja lamedad liseenid. Hoone S-tiivaga liitub 19. sajandi II poolel püstitatud juurdeehitis, mis kujunduselt on analoogne ülejäänud hoonega. Hoone tagafassaadil paiknev eenduv osa oli algselt esiküljelt avatud ning toestatud nelja massiivse tulbaga ning selle peal asus puitbalustraadiga rõdu. Tänapäeval on eenduva osa esiküljel kaks akent ning vahepealne ukseava on kinniehitatud, samuti on varasem rõdu asendunud madala kaldega viilkatusega. Hoone esimesel korrusel paiknesid algselt võlvitud lagedega majandusruumid. Esialgset ruumijaotust on hiljem muudetud. Fuajeest teisele korrusele viib esialgsest kitsam balustraadiga puittrepp. Ka teise korruse esialgne ruumijaotus ning anfilaad on vaid vaevalt aimatav. Teise korruse N-tiivas on säilinud kaks algset tualettruumi. Siseviimistlus pärineb 1980. aastate I poolel toimunud kapitaalremondist ning on teostatud tolleaegsete materjalidega (tapeet, värv, krohv, linoleom, mistra). Originaalmaterjalidest ja -detailidest on säilinud
välisarhitektuuris: profileeritud räästakarniis, karniiside all lai vöö, millele järgneb profileeritud vöö. Seinapinnal liseenid. Ukseava ääristavad pilastrid ning stukkdekoor profileeritud frontoon lillede ja paelvööga. Viiludel kaks vappi. Krohvraamistus akende ümber.
Sisearhitektuuris: puittrepp ja kiviparkett vestibüülis, puidust aknaraamid I ja II korrusel koos hingede, haakide ja kividega, siseluugid kahes ruumis I korrusel, võlvid kuues ruumis, puidust trepp II korruselt pööningule ja trepi uksepiit, seinakapi uksed, neli ahju, tiibuksed, võlvid II korruse koridoris, peegelvõlvlaed mitmes ruumis, endised tualettruumid II korrusel.

Sisestatud: 05.11.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kostivere mõisa peahoone asub Kostivere alevikus Maardu-Raasiku riigitee T-1103 ääres.

Sisestatud: 13.09.2007.

Mälestise ajalugu


Esimesed kirjalikud teated Harju- ja Virumaa külade kohta on Taani Hindamisraamatus 1241. aastast. Seal mainitakse ka Kostiveret (Kosteuere). Mõisa mainitakse esmakordselt ajaloo-allikates 1379. aastal, mil see koos vesiveskiga kuulus perekonnale Lechtis. Alates sellest on Kostivere mõisal olnud mitmeid erinevaid omanikke. 15.-16. sajandil oli mõis valdavalt Pirita kloostri omandiks. Pikemaajalisteks peremeesteks sai 18. sajandi keskpaiku Breverni suguvõsa, kelle valitsemisaega langes ka mõisasüdamiku väljaehitamine 18.sajandi viimasel veerandil. 1726. aasta inventaariumi järgi võib eeldada, et enne kivist peahoone ehitamist oli mõisa peahooneks kivivundamendiga ühekorruseline puithoone. Peahoonega samaaegselt valmisid ka esiväljakut ümbritsevad majandushooned (tall-tõllakuur, teenijatemaja, ait), milledele hiljem lisandusid veel mitu eemalpaiknevat majandushoonet (küünid, kelder, viinavabrik, moonakamaja, sepikoda, karjakastell). Mõisa peahoone põles 1905. aasta rahutuste käigus. Viimase mõisniku - A. J. von Dehni - ajal peahoone taastati, kuid mitte päris endisel kujul: varaklassitsistliku fassaadikujundusega hoone sai nüüd kõrge katuse asemel madala plekk-katuse. Jõelähtme kihelkonna tuntud aadlisuguvõsade von Brevernite ning Stael von Holsteinide vapid ehivad endiselt peahoone uksepealist. Maja ümbritses vabakujunduslik park ning majandushooned.
1920-ndatel muudeti Kostivere riigimõisaks ning 1941. aastal sovhoosiks (v.a. Saksa okupatsiooni aeg), mille keskuseks mõisa peahoone oli kuni sovhoosi likvideerimiseni. Seejärel võttis maja haldamise üle vallavalitsus.

Sisestatud: 26.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi kehtestamine on menetlemisel.

Sisestatud: 07.11.2007.

Meedia


eestielu.ee 27.11.2014, Merike Metstak "Ligi kakskümmend aastat lagunenud Kostivere mõisas renoveeriti trepihall"
http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/joelahtme/elu/ligi-kakskummend-aastat-lagunenud-kostivere-moisas-renoveeriti-trepihall.d?id=70245917

Sisestatud: 02.12.2014.