Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 27260
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.06.2004
Registreeritud 18.12.2006
X-koordinaat 583762.06
Y-koordinaat 6593275.59
Ava kaardil

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 02.06.2004 käskkiri nr. 16 Kuupäev: 02.06.2004
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" Kultuuriministri käskkiri 18. dets 2006 nr 383 (RTL, 28.12.2006, 92, 1720) Kuupäev: 18.12.2006

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 08.10.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Maastikul visuaalselt jälgitav kalme struktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 02.06.2004.

Kirjeldus


Kalme mõõtmed 17 x 18 meetrit. Kõrgus ümbritsevast maapinnast keskel umbes 1 meeter, servades maksimaalselt 0,5 m. Kuhjatisele on peale veetud suuri aja jooksul sammaldunud raudkive, mis katavad selle kõrgema keskosa. Mättakihi paksus on u 5-7 cm, selle all kuni 10 cm sügavamal algab pae- ja raudkivide lade. Kividevaheline muld on must. Leidudeks savinõude killud ning luutükikesed.

Sisestatud: 02.06.2004.

Asukoha kirjeldus


Kalme asub Sõitme küla läbivast põhja-lõuna suunalisest külavaheteest u 275 m lääne suunas, võsastunud kõrgendiku ja põllu piiril.

Sisestatud: 02.06.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndiks on 15 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 02.06.2004.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 11.09.2014.