Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kuressaare Laurentiuse kirik
Mälestise registri number 27261
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 07.07.2004
Registreeritud 20.07.2004
X-koordinaat 411165.00
Y-koordinaat 6458015.39
Ava kaardil

Paikvaatlused(43)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 01.08.23

Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


17. sajandist pärineva ja 19. sajandil klassitsistliku terviklahenduse saanud sakraalehitis.

Sisestatud: 04.11.2004.

Kirjeldus


Klassitsistliku üldilmega ühelöövilisele pikihoonele lisandub idas kitsam ja madalam kooriruum ning läänes eenduv ampiirstiilis torn (ca 38 m). Lõunaküljel asub frontooniga eeskoda. Põhjaküljel liitub kooriruumile käärkamber. Pikihoone põhjaküljel asuvad kaks kontraforssi, mis on omavahel ühendatud neogooti ehisviiluga. Eksterjööri ilmestavad mitmed ehisdetailid: pikihoone ja kooriruumi profileeritud karniis, lõunaeeskoja frontooni krooniv dolomiitrist, torni ülaosas profileeritud eenduvad karniisid, akende veeliistud ja käärkambri seina müüritud kivi kahe vapikujutisega ning aastaarvuga 1637. Oluline ruumi dominant on pikihoone dolomiidist sammastele toetuv rõdu ja sellega stilistiliselt liituv loož-rõdu vanema käärkambri ukse kohal. Väärtuslik on 1830ndate pingistik pikihoone lõuna- ja põhjaseina ääres ning rõdul ja samast ajast pärinevad uksed.
Hoone paekivist seinad on krohvitud ja värvitud lubivärviga. Pikihoone ja koori katusekonstruktsiooniks on turvikkonstruktsioon, katusekatteks s-savikivi. Tornikiiver, käärkamber ja lõunaeeskoda on kaetud värvitud tsingitud terasplekiga. Pikihoone ja koor on kaetud puidust silindervõlviga, mis on kooris krohvitud, pikihoones katud papiga. Pikihoones ja kooris on papiga kaetud laudpõrand. Siseseinad on krohvitud lubikrohviga ja värvitud lubivärviga. Pikihoonel on 1994-1995. aastatest pärinevad ristkülikukujulised 8-ruudulised aknad, millele lisanduvad seespool U. Rausi vitraažid 2000-2001. aastatest. Samaaegsed on ka käärkambri 6-ruudulised ja lõunaeeskoja 3-ruudulised aknad.
Kiriku sisustusest on ja inventarist on kunstimälestiseks tunnistatud 46 objekti.
Kiriku tornis asuval tuulelipul on kolm aastaarvu S.D.B.R. JE. 2A 1774 - Renvt. 1835 - Parandatud 1933
Tähed ja aastaarvud viitavad torni erinevatele ümberehitustöödele. Nõukogude ajal tuulelipu kohal asunud ja allakukkunud rist taastati ja kinnitati torni tippu uuesti 1980. aastate lõpus.

Sisestatud: 04.11.2004.

Asukoha kirjeldus


Kirik paikneb linna keskel, Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal asuval kõrghaljastusega ja Tallinna ning Torni tänavate ääres madala paekiviaiaga piiratud krundil. 18. sajandi lõpukümnendini eksisteeris kiriku ümber kalmistu, mis on täna haljastatud. Põhjaküljel asub koguduse parkla ja garaažid. Krunt on hästi hooldatud.

Sisestatud: 04.11.2004.

Ajalugu


Praegusel kohal oli varem arvatavalt 1630. aastatel valminud kivikirik, mis 1710. a. linna suurpõlengus hävis. Praegune kehand pärineb 18. sajandi taastamisperioodist. 1828. a. põles kirik järjekordselt, selle taastamistöid alustati 1835. a. arh. Heinrich Löwneri juhtimisel. Sellest perioodist pärinevad klassitsistlikule stiilile iseloomulikud muudatused kiriku arhitektuurses välisilmes ja interjööris ning ampiirstiilis torni nõelkiiver. Esimene suurem taastamisjärgne kiriku remont toimus 1870. aastal, mil ehitati põhjaseina väljavajumise peatamiseks kaks tugipiilarit. Kümmekond aastat hiljem sai kirik uue oreli, mis telliti Frankfurdist Oderi ääres rahvusvahelise mainega meistrilt W. Sauerilt. 20. sajandi suurematest töödest on teada 1974. a. remonttööd, mil kooriruumi sisetöödel avastati idaseina baroksed maalingud. 2001. a. toimus pikihoone müüride tugevdamine ning katusekonstruktsiooni remont ja katusekatte vahetus.

Sisestatud: 04.11.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala

Sisestatud: 05.11.2004.

Aruanded


Sepp, Tõnu. 2009. Kuressaare Laurentiuse kirik. Arhitektuurimälestis nr. 27261. Tallinna tn. 13, Kuressaare, Saare mk. Arheoloogiliste uuringute aruanne. Kuressaare.

Sisestatud: 15.11.2014.

Meedia


- Meil on kõige vanem! (Saarte Hääl 16.10.2012)
http://www.saartehaal.ee/2012/10/16/meil-on-koige-vanem/

-Laurentiuse kiriku kooriruumi renoveerimine jõudis lõpule
www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=33161

-Laurentiuse kirik avas uksed
www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=16560

- Laurentiuse kirik päästab Saueri oreli osi niiskuse käest
www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=16174

- 125 - aastane Saueri orel läheb kuu lõpus remonti / Kuressare
www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=27483&kat=1&y=0

- Eakas orel läheb ravile / Eesti esimene Sauer orel
www.eestikirik.ee/content/view/1916/92/

- Täna allkirjastatakse Laurentiuse kiriku oreli restaureerimise leping
www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=27714&kat=1&y=0

- Remont Laurentiuse kirikus
www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=1091

- Laurentiuse kiriku restauraatoreid üllatas puidumardikas
www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=1817

- Puukoi on söönud Laurentiuse kiriku lae varisemisohtlikuks
www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=17107

- Laurentiuse koguduse arhiiv pääses hävingust viimasel hetkel
www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=3750

- Riigieelarvest Laurentiuse kirikule 5 miljonit krooni
www.eestikirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=3625&Itemid=175

- Kuressaare kogudus pingutab edaspidise nimel
http://www.eestikirik.ee/node/6605

-Töömehed avastasid Kuressaare Laurentiuse kirikus restaureerimistöid tehes unikaalse laemaalingu.

-Kirikus paljastus unikaalne laemaaling
www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=27878

-Kuressaare kirikus paljastus unikaalne laemaaling
www.epl.ee/artikkel/455811

-Kuressaare kirikust leiti haruldane laemaal
www.postimees.ee/?id=71876
- Kuressaarest leitud iidne hauaplaat on ilmselt pärit kiriku põrandast
www.postimees.ee/?id=111508

Meie Maa 14.01.2014, Aldo Maksimovi artikkel "Rahasüst viib Laurentiuse kiriku renoveerimise lõpule"
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=56883

Saarte Hääl 19.03.2014, Ivika Laanet "Laurentiuse kirik uueneb"
http://www.saartehaal.ee/2014/03/19/laurentiuse-kirik-uueneb/

Saarte Hääl 05.06.2014, Anti Toplaane artikkel "Nelipühal avatakse taas Laurentiuse kiriku uksed"
http://www.saartehaal.ee/2014/06/05/nelipuhal-avatakse-taas-laurentiuse-kiriku-uksed/

Sisestatud: 21.01.2009.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_Laurentiuse_kirik

Sisestatud: 13.05.2011.