27261 Kuressaare Laurentiuse kirik
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kuressaare Laurentiuse kirik |
---|---|
Mälestise registri number | 27261 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 07.07.2004 |
Registreeritud | 20.07.2004 |
X-koordinaat | 411165.00 |
Y-koordinaat | 6458015.39 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(43)
Paikvaatluse kuupäev: 01.08.23
Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel
|
Märksõna(6)
Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(8)
Mälestise tunnus 17. sajandist pärineva ja 19. sajandil klassitsistliku terviklahenduse saanud sakraalehitis. |
Kirjeldus Klassitsistliku üldilmega ühelöövilisele pikihoonele lisandub idas kitsam ja madalam kooriruum ning läänes eenduv ampiirstiilis torn (ca 38 m). Lõunaküljel asub frontooniga eeskoda. Põhjaküljel liitub kooriruumile käärkamber. Pikihoone põhjaküljel asuvad kaks kontraforssi, mis on omavahel ühendatud neogooti ehisviiluga. Eksterjööri ilmestavad mitmed ehisdetailid: pikihoone ja kooriruumi profileeritud karniis, lõunaeeskoja frontooni krooniv dolomiitrist, torni ülaosas profileeritud eenduvad karniisid, akende veeliistud ja käärkambri seina müüritud kivi kahe vapikujutisega ning aastaarvuga 1637. Oluline ruumi dominant on pikihoone dolomiidist sammastele toetuv rõdu ja sellega stilistiliselt liituv loož-rõdu vanema käärkambri ukse kohal. Väärtuslik on 1830ndate pingistik pikihoone lõuna- ja põhjaseina ääres ning rõdul ja samast ajast pärinevad uksed. |
Asukoha kirjeldus Kirik paikneb linna keskel, Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal asuval kõrghaljastusega ja Tallinna ning Torni tänavate ääres madala paekiviaiaga piiratud krundil. 18. sajandi lõpukümnendini eksisteeris kiriku ümber kalmistu, mis on täna haljastatud. Põhjaküljel asub koguduse parkla ja garaažid. Krunt on hästi hooldatud. |
Ajalugu Praegusel kohal oli varem arvatavalt 1630. aastatel valminud kivikirik, mis 1710. a. linna suurpõlengus hävis. Praegune kehand pärineb 18. sajandi taastamisperioodist. 1828. a. põles kirik järjekordselt, selle taastamistöid alustati 1835. a. arh. Heinrich Löwneri juhtimisel. Sellest perioodist pärinevad klassitsistlikule stiilile iseloomulikud muudatused kiriku arhitektuurses välisilmes ja interjööris ning ampiirstiilis torni nõelkiiver. Esimene suurem taastamisjärgne kiriku remont toimus 1870. aastal, mil ehitati põhjaseina väljavajumise peatamiseks kaks tugipiilarit. Kümmekond aastat hiljem sai kirik uue oreli, mis telliti Frankfurdist Oderi ääres rahvusvahelise mainega meistrilt W. Sauerilt. 20. sajandi suurematest töödest on teada 1974. a. remonttööd, mil kooriruumi sisetöödel avastati idaseina baroksed maalingud. 2001. a. toimus pikihoone müüride tugevdamine ning katusekonstruktsiooni remont ja katusekatte vahetus. |
Kaitsevööndi ulatus Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala |
Aruanded Sepp, Tõnu. 2009. Kuressaare Laurentiuse kirik. Arhitektuurimälestis nr. 27261. Tallinna tn. 13, Kuressaare, Saare mk. Arheoloogiliste uuringute aruanne. Kuressaare. |
Meedia - Meil on kõige vanem! (Saarte Hääl 16.10.2012) |
Meedia http://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_Laurentiuse_kirik |