27273 Elamu Supeluse 1, Pärnu

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Elamu Supeluse 1, Pärnu |
---|---|
Mälestise registri number | 27273 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 01.11.2004 |
Registreeritud | 16.12.2004 |
X-koordinaat | 529358.64 |
Y-koordinaat | 6471294.29 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(8)
Paikvaatluse kuupäev: 10.04.20
Menetleja: Pärnumaa nõunik, Terje Luure
|
Märksõna(6)
Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Pärnule iseloomulik klassitsistliku dekooriga tüüpiline 19.sajandi II poole puitelamu. |
Kirjeldus Hoone asukoht tänavate ristumiskohal on dikteerinud ka fassaadilahenduse, kõik neli fassaadi on erineva ilmega, kuid on seotud sarnaste detailidega. Põhikonstruktsioonid, enamus laudvoodrist ning dekoorist on säilinud tänaseni. Elamut liigendab fassaadil paiknevad vahekarniisid ja pilastrid. Aknaid piiravad profileeritud ümbrislauad ja karniisid, teise korruse kahel aknal ka kolmnurkviilud, sama lahendus on ka hoone hooviküljel. Sokliosa raamistavad punasest tellistest laotud postid, mis eenduvad 10cm ulatuses. Vahepealsed maakividest osad krohvitud. Interjöör on üllatavalt rikkalik ja hästi säilinud. |
Ajalugu Asukoht, omanikud ja ehitusaeg: Esimesed konkreetsed andmed Supeluse 1 asuva kinnistu kohta pärinevad 1878.a, kui sõlmiti leping Pärnu linna ja kreisiarst dr. Behse vahel, millega viimane omandas elamu ehitamiseks antud kinnistu. 1879.a koostatud kinnisvara hindamise aktist selgub, et hoone on hoonestatud. Nõukogude okupatsiooni alguses maja natsionaliseeriti viimaselt omanikult. 1940.a lõpus asus hoonesse lasteaed ning 1990.a Pärnu Pereabikeskus ning laste turvakodu "Oliver". Pärast varjupaiga „Oliver“ väljakolimist 2004.aastal on hoone seisnud kasutuseta. Kirjeldus, stiil: Klassitsistliku dekooriga 2korruseline rõhtpalkkonstruktsioonis hoone paikneb Supeluse ja Esplanaadi tänavate ristumiskohas. Linnaruumilisest asukohast tingituna lõikub ristkülikukujulise põhiplaaniga ehitisel Supeluse tänava poolses osas põhimahuga ristisuunaline ühekorruseline hoonetiib. Viimasest eendub klaasitud tuulekoda algse peasissepääsuga hoonesse. Kõrge sokliosaga elamul on traditsiooniline valtsplekk-kattega viilkatus. Katusel on kolm Pärnule iseloomulikku ja ajastule omast katuseakent. Hoone asukoht tänavate ristumiskohal on dikteerinud ka fassaadilahenduse: stiililt ühesuguste dekoorielementidega kujundatud fassaadid on kõik erineva ilmega. Üldjoontes iseloomustab puitlaudisega kaetud fassaadi lai vahekarniisvöö, mis tinglikult eraldab elamu esimese korruse teisest ning dekoratiivsed nurgaliseenid. Hoonel on lihtsas profiilis tahveldatud välisuksed, neist üks hooviküljel asuv on teostatud nn kalasabamustris. Aknaid ehivad Pärnule iseloomulikud tuuleliistud, karniisid ja profileeritud piirdelauad. Avatäidete vahel püüavad pilku pilastrid ja akende kohal kolmnurkviiludena eenduvad fassaadikaunistused. Räästaalust fassaadiosa ilmestab ehisvöö. Sokliosa on laotud põllukividest ja viimistletud krohvkattega, mida liigendavad punasest tellistest laotud, seina tasapinnast 10 cm ulatuses eenduvad liseenid. Punastest tellistest raamistus on dekooriks ka keldriakendele. Elamu interjööri iseloomustab rikkalik klassitsistlikus stiilis sisekujundus. Säilinud on enamik algupäraseid tahveldatud siseuksi koos piirdelaudade ja uste kohal olevate karniisidega. Osade ruumide siseseinu katavad seinatahveldised ja põrandaid kalasabamustriline parkett. Enamikes tubades on säilinud originaalina peegelvõlvis äärte ja karniisidega laed. Suure saali lage kaunistab sõõrjas stukk-ornament puto peakestega, väikese saali lakitud vineerpuidust lae keskosa ehib lopsakas lillemotiiv. Ühe ruumi lage katab juugendstiilis maaling. Hoones on algupärased lihtpottahjud. Ümberehitused: Põhikonstruktsioonid, enamus laudvoodrist ning välisdekoorist on säilinud tänaseni. Suuremad remonttööd on toimunud nõukogude perioodil. Välja on vahetatud sokli peal olev laudis 40 - 80 cm ulatuses, mistõttu on ka osa fassaadidekoorist hävinenud. Plaanilahenduses on suuremad muudatused hõlmanud hoovipoolseid ruume, eriti köögiosa. Laemaalinguga ruumi on paigaldatud ripplagi. Viimased suuremad ümberehitustööd siseruumides teostati 1999.a, kui hoonet remonditi Pärnu Pereabikeskuse tarbeks. |
Kaitsevööndi ulatus Hoone paikneb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, reg. nr 27007. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 4 muinsuskaitsealal paiknevale kinnismälestisele kaitsevööndit ei kehtestata. |
Meedia - Eesti arhitektuuripärli müük kukkus läbi |