Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 27276
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.11.2004
Registreeritud 16.12.2004
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.11.18

Menetleja: Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet, muinsuskaitse vaneminspektor, Madis Tuuder

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 20.04.2015.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht asub Narva linna ajaloolises keskuses, hõlmates Narva linnuse, vanalinna (liivi linna), uuslinna (rootsi linn), Narva eeslinna ja osaliselt Peetri eeslinna. Asulakoha piir kulgeb:
Sepa, Rakvere, Vabaduse, Tuleviku, Peetri plats, Malmi, Raja, Narva jõgi, Sepa põik, Honoré bastioni põhja küljelt.

Asulakoht hõlmab Narva linnuse territooriumi ja kaitseehitiste kompleksi 13.-17.sajandist, Narva vanalinna kultuurkihti, mis sisaldab 14.-17. sajandi materjale, keskaegse kindlusemüüri alust, kirikute, ühiskondlike hoonete ja elamute vundamente, seinu, keldrivõlve, tänavate sillutist, drenaažisüsteemi ja veevarustuse osi, keskaegseid matmispaiku, Narva uuslinna ja osaliselt eeslinnade ala kultuurkihti 14.-18. sajandi leidudega, sh Liivi sõja aegsete hoonete ja kaitserajatiste konstruktsioonidega, Narva ja Peetri eeslinnade arheoloogilist kultuurkihti osaliselt säilinud tänavavõrgu ja bastionidega külgneva ajaloolise maastikuga. Mullatööd nimetatud alal on lubatud vaid peale arheoloogilisi uuringuid või arheoloogilise järelevalve all Muinsuskaitseameti poolt välja antud loa alusel.

Eksperdihinnang on koostatud arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Krauti poolt I. Vahramejeva, A. Nikitjuki ja E. Kaljundi poolt 1998. a koostatud Narva üldplaneeringu korrigeerimise käigus tehtud mälestiste kaitsetsooni ettepanekute alusel. Ettepanek asulakoha kaitse alla võtmise kohta on läbi arutatud arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu istungitel 05.01 ja 01.11.2004 ning otsustatud esitada Muinsuskaitse Nõukogule kultuurimälestiseks tunnistamiseks hinnangu andmiseks.

Sisestatud: 27.09.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 20.04.2015.

Aruanded


Nikitjuk, A. 2010. Narva tollipunkti territooriumil kaevetöödel arheoloogilise järelevalve teostamise aruanne.
Nikitjuk, A. 2010. Karja tn 2 ja tn 4 vahelised soojustrassi kaevetöödel arheoloogilise järelevalve teostamise aruanne.
Nikitjuk, A. 2010. Koidula tn 7 soojustrassi kaevetöödel arheoloogilise järelevalve teostamise aruanne.
Nikitjuk, A. 2010. Vastervalli tn 12 gaasitrassi kaevetöödel arheoloogilise järelevalve teostamise aruanne.
Kriiska, A. 2010. Vahearuanne arheoloogilisest järelevalvest Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue õppehoone ehitustöödel 4. aprillist kuni 23. juulini 2010
Nikitjuk, A. 2010. Vastervalli tn 11 soojustrassi kaevetöödel arheoloogilise järelevalve teostamise aruanne.
Nikitjuk, A. 2009. Kaevetööde Narva linna muinsuskaitsealal, krundil aadressiga Pimeaia tn, teostatud arheoloogilise järelevalve aruanne.
Nikitjuk, A. 2009. „Narva linnas auvate bastionide „Gloria” , „Honor”, ja „Viktoria” ning bastionide müürides olevate kasemattide kindlustamise, restaureerimise ja konserveerimise ehitusprojekti koostamine” töö raames arheoloogiliste uuringute aruanne.
Nikitjuk, A. 2009. Narva linna Vestervalli 2A arheoloogiliste eeluuringute aruanne.
Udam, S. 2009. Arheoloogiline järelevalve Narva vanalinna muinsuskaitsealal kinnistutel Kraavi 11-15.
Nikitjuk, A. 2008. Vastervalli tn 10-12 gaasitrassi kaevetöödel arheoloogilise järelevalve teostamise aruanne.
Sokolovski, V. 2008 Aruanne arheoloogilistest uuringutest Narva linnas, Kraavi tn 7 kinnistul.
Nikitjuk, A. 2008. Sepa tn 4 soojustrassi kaevetöödel arheoloogilise järelevalve teostamise aruanne.
Nikitjuk, A. 2008. Sepa tn 3A trafoalajaamast nr 6 kuni Kraavi tn 7 projekteeritava kaablitransiitkilbini kaablitrassi kaevetöödel arheoloogilis järelevalve teostamine.

Sisestatud: 14.09.2010.

Meedia


- Jürgen Rooste : Saagu Narva!
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_frontpage&Itemid=1

- Lauri Vahtre : Narva-olematu linn. Maailma kauneim linn tuleb taastada
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=3972&Itemid=2

- Reet Varblane : Narva kultuur püsib ainult entusiastide missioonitundel
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=3973&Itemid=2

- Narva kunstielu IX sajandi lõpul XX sajandi algul
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=3975&Itemid=2

Sisestatud: 12.01.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 30.11.2014.