Mälestise tunnus

Üks väheseid Põhjasõja eelseid barokseid maakirikuid Eestis.

Mälestise kirjeldus

Paekivist kirikuhoonel on talalagi ja kõrge eterniidiga (1980) kaetud viilkatus. Ehitise väärtuslikum osa on hilisklassitsistliku nõelkiivriga läänetorn. Interjööris väärivad tähelepanu : võidukaar, marmoreeringuga barokne kantsel (18. sajand) ja nikerdfiguuridega barokne altar (17. – 18. sajandi vahetus), mõlemad Kuressaare meistri tööd, mis on teostatud naiivses kohmakas laadis. Pitsist alatarikate on kunstimälestisena muinsuskaitse all.

Mälestise asukoha kirjeldus

Jaani kirik asub Jaani külas, piki mere kallast kulgeva Orissaare-Leisi maantee ääres, maalilisel kohal mere lähedal.

Mälestise ajalugu

Paekivist kiriku ehitamist alustati arvatavasti 1675. aastal pidalitõbiste kirikuks. Algne ühelööviline pikihoone valmis tõenäoliselt 1703. aastal, ümberehitatud 1840. aastatel. 1745. aastal muudeti algsete kaarakende kuju nelinurkseks. Torn on sekundaarne ja ehitatud ilmselt kahes järgus. 1842. a. püstitati ehitusmeister J. F. Schraderi projekti järgi hilisklassitsistliku nõelkiivriga läänetorn. Torni ehitamisel eemaldatud päiskivi dateeringuga 1741 on paigutatud kiriku kiviaeda. Kuna kirikuhoones ei ole tehtud täpsemaid ehitusloo uuringuid, on dateeringud vaid oletatavad. 19. sajandil läks suur osa kogudusest õigeusku, mistõttu jäi kogudus nii väikeseks, et oma õpetajat ei olnud ; õpetaja käis Pöidest. Täna on kiriku omanik EELK Saaremaa Jaani Kogudus.

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndi piirid on tähistatud lisas 1.

Meedia

http://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa_Jaani_kirik