- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1487)
- Arheoloogiamälestis (3172)
- Ehitismälestis (3974)
- Kunstimälestis (1721)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5274)
- Ajaloo fotokogu (1276)
- Arhitektuuri fotokogu (664)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2278)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (3993)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
27278 Jaani kirik
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Jaani kirik |
|---|---|
| Mälestise registri number | 27278 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 07.12.2004 |
| Registreeritud | 07.03.2005 |
| X-koordinaat | 436970.52 |
| Y-koordinaat | 6497568.94 |
| Ehitisregistri ehitis | kirik (120530281) |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(12)
Paikvaatluse kuupäev: 21.06.17
Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa
|
Märksõna(8)
|
Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1521-1710.
|
Kirjeldused(6)
|
Mälestise tunnus Üks väheseid Põhjasõja eelseid barokseid maakirikuid Eestis. |
|
Mälestise kirjeldus Paekivist kirikuhoonel on talalagi ja kõrge eterniidiga (1980) kaetud viilkatus. Ehitise väärtuslikum osa on hilisklassitsistliku nõelkiivriga läänetorn. Interjööris väärivad tähelepanu : võidukaar, marmoreeringuga barokne kantsel (18. sajand) ja nikerdfiguuridega barokne altar (17. – 18. sajandi vahetus), mõlemad Kuressaare meistri tööd, mis on teostatud naiivses kohmakas laadis. Pitsist alatarikate on kunstimälestisena muinsuskaitse all. |
|
Mälestise asukoha kirjeldus Jaani kirik asub Jaani külas, piki mere kallast kulgeva Orissaare-Leisi maantee ääres, maalilisel kohal mere lähedal. |
|
Mälestise ajalugu Paekivist kiriku ehitamist alustati arvatavasti 1675. aastal pidalitõbiste kirikuks. Algne ühelööviline pikihoone valmis tõenäoliselt 1703. aastal, ümberehitatud 1840. aastatel. 1745. aastal muudeti algsete kaarakende kuju nelinurkseks. Torn on sekundaarne ja ehitatud ilmselt kahes järgus. 1842. a. püstitati ehitusmeister J. F. Schraderi projekti järgi hilisklassitsistliku nõelkiivriga läänetorn. Torni ehitamisel eemaldatud päiskivi dateeringuga 1741 on paigutatud kiriku kiviaeda. Kuna kirikuhoones ei ole tehtud täpsemaid ehitusloo uuringuid, on dateeringud vaid oletatavad. 19. sajandil läks suur osa kogudusest õigeusku, mistõttu jäi kogudus nii väikeseks, et oma õpetajat ei olnud ; õpetaja käis Pöidest. Täna on kiriku omanik EELK Saaremaa Jaani Kogudus. |
|
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi piirid on tähistatud lisas 1. |
|
Meedia http://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa_Jaani_kirik |