Mälestise tunnus

Kõige autentsemalt säilinud puidust mõisahoone Saaremaal.

Kirjeldus

Mõisa peahoone on ühekordne, tavalisest kõrgema sokli ja eterniidiga kaetud viilkatusega puitmaja. Seinad on ehitatud tahutud palkidest. Paekivist sokkel on krohvitud ja kaetud seinaga ühenduskohas ümara profiiliga dolomiitkarniisiga. Fassaadil (v.a. üks ots, mis on laudiseta) on säilinud all vertikaalne ja üleval horisontaalne puitlaudis ning algsed akna-ukse avad ning nende piirdelauad; aknad on uuendatud. Hoone peafassaadi ilmestab täielikult originaalkujul säilinud veranda (võib olla põikehandist hiljem ehitatud), mida kujundavad õhulised klaasaknad ja saelõiketehnikas puitdetailid. Hoone ühes otsas võis olla varem kas veranda või rõdu. Interjööris on säilinud laia laudisega originaalsed põrandad.

Asukoha kirjeldus

Mõisa peahoone asub Taaliku külas, maantee ääres asuvas endises mõisa aias. Hoonet ümbritsevas metsistunud pargis on õunaaed. Hoone ees tee ääres on ilmselt vanad mõisa abihooned, mis on osaliselt uuendatud või varemetes.

Ajalugu

Taaliku (Thalick) mõisa rajamise ajalugu ulatub 16. sajandisse. 1532. aastal müüs müüs Otto von Uexküll Maasilinna foogti Rotger v. Swansbell´i nõusolekul 4 adramaa suuruse Talicken-mõisa, mis oli tagasi langenud ordule, Jürgen Pettsch´ile (Peets). Samal 1532. aastal läänistas odumeister Wolter v Plettenberg
Pettsch´ile Taaliku mõisa läheduses maatüki, mida nimetati "Titi con Talicken´i" maaks. 1561. a. andis ordufoogt Heinrich Lüdinghausen-Wulff samale J.Pettsch´ile veel "Pilla Wilm" nimelise üksjalatalu. Jürgen Peets´i surres oli ta väimees Reinhold poribe esitanud Taani valitsusele ekslikke teateid, nagu oleks tema naine Jürgen Peets´i ainuke elus olev pärija, ja saanud selle tagajärjel 1630. aastal Taaliku omanikuks. 1650. aastal (juba Rootsi valitsuse ajal) alustas Jürgen Peets´i seaduslik pärija major Elias Joh. v. Peets kohtuprotsessi Poribe vastu ja Taaliku mõis mõisteti temale. 1652. a. konfiskeeris kuninganna Kristina E.J. v Peets´i valdusõiguse Taaliku suhtes. Reduktsiooni ajal tagastati Taaliku mõisalt need maad, mille olid läänistanud ordumeister Plettenbergi ja ordufoogt Lüdinghausen-Wulff. Major Peetsi surres läks Taaliku ta väimehe Johannes Buhrmeister´i valdusesse. Buhrmeister´itelt läks mõis 1730-ndail aastail abielu kaudu Büncken´ite kätte. 1785. a. müüs Kuressaare kreisikohus mõisa oksjonil 8000 rubla eest Berend von Vietinghoff´ile, kuid veel samal aastal andis viimane Taaliku mõisa sama summa eest edasi Gotthard W. von Aderkasz´ile. Võõrandamisel kuulus mõis Th. Förster´ile. Mõis jagati võõrandamise järel 43 maaüksuseks.
Mõisa peahoones asus alates 1922. aastast Taaliku 6-klassiline kool. Hoone on enamuses tühi, ühes otsas on eluruumid.

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndi piirid on esitatud lisas 1.