27284 Leedri küla teedevõrk ja piirdeaiad
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Leedri küla teedevõrk ja piirdeaiad |
---|---|
Mälestise registri number | 27284 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 07.12.2004 |
Registreeritud | 07.03.2005 |
X-koordinaat | 383628.35 |
Y-koordinaat | 6461603.94 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(10)
Paikvaatluse kuupäev: 03.05.23
Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel
|
Märksõna(5)
Ehitised, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Ehitusperioodid, Enne 1520.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Hästi säilinud maa- ja paekivist piirdeaedade ning teedega Saaremaa ajalooline sumbküla struktuur. |
Kirjeldus Leedri küla on hästi säilinud ajaloolise planeeringuga Lääne-Saaremaa sumbküla. Selles on ca põliselanikega 20 talu, millest vaid viis on müüdud uusomanikele. Külateid ehk tänakuid (laius kohati vaid 3 m) ääristavad kõrged, enamus heas korras sammaldunud vanad või korda tehtud paekiviaiad; põlluteede ääres ja põllulappide ümber on maakiviaiad. Originaalseid väravaid ei ole peaaegu säilinud. Küla läbivad mitmes suunas laiemad pinnasteed. (ühendusteed põldude ja keskusesse viiva teega). Teede ristumiskohas on suurema ja väiksema kolmnurkse kujuga väljakud ehk väljad, mida on nimetatud talude järgi. Küla põhjapooses ääres on säilinud Anetsi talu pukktuulik. Teine külas olnud tuulik asub Rocal-Mare vabaõhumuuseumis. Taludel on säilinud vanad nimed: Orbu, Kopli, Tagaroosta, Põllu, Jaaguõue, Matise, Ursu, Simbu, Aadu, Roosta, Mihkli, Härma, Reinu, Anetsi, Peedu, Saaru jt. Külas on olnud ilmselt ka koolimaja ja kõrts, millest annavad tunnistust talu nimed nagu Kooli ja Kõrtsi. Külas on säilinud üksikuid ajaloolisi taluhooneid, enamus on ringi ehitatud, seas on ka uusi elumaju ja abihooneid. |
Asukoha kirjeldus Leedri küla asub Lümanda aleviku lähedal, uuest maanteest veidi eemal. |
Ajalugu Küla tekkis Lümanda mõisa juurde tõenäoliselt juba 13. sajandi lõpus. Kirjalikes allikates on küla esmakordselt mainitud 1552. aastal. Enamus küla ajaloolisi taluhooneid ei ole oma algsel kujul säilinud ning on ümber ehitatud või asendatud uute elumajade ja abihoonetega. Säilinud on küla ajalooline teedevõrk koos teede ristumiskohtadesse jäävate kolmnurkse kujuga väljakute ning teid ääristavate piirdemüüridega. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi piirid on tähistatud lisas 1. |