Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kärla kirik
Mälestise registri number 27292
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.12.2004
Registreeritud 07.03.2005
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 03.07.18

Menetleja: Insener- nõunik, Üllar Alev

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Hästi säilinud tüüpiline klassitsistlikus stiilis kirik.

Sisestatud: 23.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Kirikul on ühelöövililne kooriruumita pikihoone, 3-osaline atikakorrusega läänefassaad ja selle keskel hiljem valminud neogooti telkkiivriga 4-nurkne torn. Ranges klassitsistlikus stiilis eksterjöörile on iseloomulikud konsoolfrontooniga 4-nurksed aknad peakorrusel ja läänefassaadi raskepäraselt tõusev arhitektuurirütm, mida rõhutavad tugevad karniisiliistud ja ampiirselt ümarad aknaavad. Ruumipildi määrab karniisidega peegellagi. Sisustuses v. Buxhövdenite renessanssepitaaf (1591; B. Raschky) kohandas 1637 alatariseinaks). Tornis kaks kell (väiksem 1705, valmis Stockholmis; suurem 1794, poolakeelse tekstiga).

Sisestatud: 23.03.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kirik paikneb Kärla aleviku keskel, seda läbiva sõidutee ääres. Kiriku taha on nõukogude ajal ehitatud ansamblisse mittesobivad tööstusehitised. Kärla kirikuaed on arheoloogiamälestis nr 4115.

Sisestatud: 23.03.2005.

Mälestise ajalugu


Kärla Maarja Magdaleena paekivist kirikuhoone on ehitatud 1842─43. aastatel (E. Leuener) varisemisohtlikuks muutunud ja 1842 lammutatud keskaegse kiriku (ehitatud arvatavasti 13. sajandi III veerandil) asemele.
Kiriku torn, mis algselt oli kõrge, olevat häirinud nõukogude lennukeid (Kogula lennuväli oli sealsamas), mistõttu 15.augustil 1940 saeti tornikiivri neli tugiposti läbi ja tõmmati kogu sihvakas torn traktoriga maha. Kirikut ennast kasutati kasarmuna. Purustati orel ja varastati selle viled. (allikas: Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat. 1991-1992. Väljaantud 1993. Georg von Krusenstjern - Saaremaa, lk. 125.)

Sisestatud: 23.03.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 on mälestise asukoha skeem koos kaitsevööndi piiridega.

Sisestatud: 30.03.2005.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4rla_kirik

Sisestatud: 13.05.2011.