Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kostivere mõisa sepikoda, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2730
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 9-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(17)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.08.19

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Sepikoda, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Sepikoda, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Mõisaansamblisse kuuluva majandushoone näide.

Sisestatud: 25.06.2007.

Mälestise kirjeldus


Kostivere mõisa sepikoda on lubimördiga seotud paekivist seintega ja maakivist vundamendil ühekorruseline hoone. Vuugivahed on kohati tühjad, vundament on pinnases. Hoone on kaetud halvas korras eterniitkatusega, harjalaud puudub, esineb läbisadu, vihmaveesüsteem puudub.
Sepikojal on üks paekivist korsten. Otsaseinas asuv kalasabamustris puituks on halvas korras, kuid lukustatud. Ukse peale on löödud kaks lauda. Ukse kohal asuv aknaava on katmata, teine olemasolev aknaava on laudadega suletud.
Sepikoja vahetus läheduses kasvavad puud kahjustavad hoone vundamenti.

Sisestatud: 01.10.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Sepikoda asub Kostiveres Seene tänava ääres jõe ning tee vahelisel alal. Juurdepääs on Maardu-Raasiku riigiteelt nr T-11103.

Sisestatud: 01.10.2007.

Mälestise ajalugu


Kostivere (saksa k Kostifer) mõisat on esmamainitud 1379. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita kloostrile. 16.-17. sajandil oli mõis nii Freytagide kui ka Hastferite omanduses. Põhjasõja järgselt olid mõisal Maardu mõisaga ühised omanikud. 1772 omandas mõisa Johann von Brevern. Hooneterohke mõisaansambel ehitatigi põhiosas 18.sajandi lõpul. 1843. aastal sai mõisa omanikuks Johann von Gernet. 1850. aastatel siirdus mõis von Rosenite aadliperekonna valdusse. 1905. aasta ülestõusu järgselt läks mõis 1907. aastal Alexander von Dehni omandusse. Säilinud on ka suur hulk kõrvalhooneid, sealhulgas sepikoda. Sepikoda on ehitatud 19. sajandil.

Sisestatud: 23.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi kehtestamine on menetlemisel.

Sisestatud: 01.10.2007.