Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kostivere mõisa tall-tõllakuur, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2731
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
X-koordinaat 562192.60
Y-koordinaat 6588252.08
Mälestise vana number 9-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(14)

Seisund: avariiline

Paikvaatluse kuupäev: 11.06.15

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Tall-tõllakuur, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Tall-tõllakuur, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Mõisakompleksi kuuluva majandushoone näide.

Sisestatud: 23.10.2007.

Kirjeldus


Tall-tõllakuur on suur krohvitud paekivihoone, mille tagaküljel on paekivist kelder. Välisviimistluse seisukord on rahuldav, hoone seintelt on kohati krohv irdunud, vuugivahed on hoone seinte alumistel osadel tühjaks jooksnud. Seintes esinevad lokaalsed praod, tsemendiga on tehtud krohviparandusi. Viilkatus on kaetud eterniidiga, harjalauad on amortiseerunud, mõned eterniiditahvlid on katkised ja esineb läbisadu. Korsten ja vihmaveesüsteem puuduvad. Hoone esiküljel on kolm suurt kahepoolset kalasabamustris puitust, üks väike puituks ja üks ümmargune aken. Uksed on suletud. Osa avasid on silikaattellistega täis laotud, üks laudadega suletud. Hoone tagaküljel on kolm akent, millest üks on laudadega kinni löödud, ühe akna ees on metallsõrestik

Sisestatud: 23.10.2007.

Asukoha kirjeldus


Kostivere mõisa tall-tõllakuur asub Kostivere mõisa peahoone esiväljaku servas piirdemüüri ääres. Juurdepääs on Maardu-Raasiku riigiteelt nr T-11103.

Sisestatud: 23.10.2007.

Ajalugu


Kostivere (saksa k Kostifer) mõisat on esmamainitud 1379. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita kloostrile. 16.-17. sajandil oli mõis nii Freytagide kui ka Hastferite omanduses. Põhjasõja järgselt olid mõisal Maardu mõisaga ühised omanikud. 1772 omandas mõisa Johann von Brevern. Hooneterohke mõisaansambel ehitatigi põhiosas 18.sajandi lõpul. 1843. aastal sai mõisa omanikuks Johann von Gernet. 1850. aastatel siirdus mõis von Rosenite aadliperekonna valdusse. 1905. aasta ülestõusu järgselt läks mõis 1907. aastal Alexander von Dehni omandusse. Säilinud on suur hulk kõrvalhooneid, sealhulgas tall-tõllakuur, mis on ehitatud 19. sajandil.

Sisestatud: 23.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune ala alates mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 23.10.2007.