2732 Kostivere mõisa ait, 19.-20. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Kostivere mõisa ait, 19.-20. saj |
|---|---|
| Mälestise registri number | 2732 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 14.04.1997 |
| Registreeritud | 14.04.1997 |
| Mälestise vana number | 9-k |
|---|---|
| Liigitus | ehitismälestis |
| Ehitisregistri ehitis | Ait-kuivati (116004379) |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(9)
Inspekteerimise kuupäev: 27.08.15
Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter
|
Märksõna(10)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Ait, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ait, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(5)
|
Mälestise tunnus Mõisakompleksi kuuluva majandushoone näide. |
|
Mälestise kirjeldus Kostivere mõisa ait on suur ristkülikukujuline paekivihoone. Ait on kaetud eterniitkatusega. Aida tagaküljel on nõukogudeaegne suur puitkarkass sõrestikule ehitatud katusealune, mille küljed on eterniiditahvlitega kaetud ja Raasiku-poolse otsaseina vastu on ehitatud väike silikaattellistest ühe ukse ja kahe aknaga juurdeehitus. Aida välisviimistlusel kasutatud lubikrohv on irdunud, seintes esinevad lokaalsed praod. Esiküljel asunud kaaravad ja nelinuksete sammaste vahed on silikaattellistega kinni laotud. Kahe samba asukoht on seinapinnal näha. Otsaseinas on suur kahepoolne uks, ukseava ümbrus on silikaattellistega laotud. |
|
Mälestise asukoha kirjeldus Kostivere mõisa ait asub Maardu-Raasiku riigitee nr T-11103 ääres. |
|
Mälestise ajalugu Kostivere (saksa k Kostifer) mõisat on esmamainitud 1379. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita kloostrile. 16.-17. sajandil oli mõis nii Freytagide kui ka Hastferite omanduses. Põhjasõja järgselt olid mõisal Maardu mõisaga ühised omanikud. 1772 omandas mõisa Johann von Brevern. Hooneterohke mõisaansambel ehitati põhiosas 18.sajandi lõpul. 1843. aastal sai mõisa omanikuks Johann von Gernet. 1850. aastatel siirdus mõis von Rosenite aadliperekonna valdusse. 1905. aasta ülestõusu järgselt läks mõis 1907. aastal Alexander von Dehni omandusse. Säilinud on suur hulk kõrvalhooneid, sealhulgas ait , mis |
|
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi kehtestamine on menetlemisel. |