Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kostivere mõisa teenijatemaja, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2733
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 9-k
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Laohoone (116029537)

Paikvaatlused(21)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 03.01.19

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Teenijatemaja, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Teenijatemaja, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Mõisaansamblisse kuuluva kõrvalhoone näide.

Sisestatud: 20.06.2007.

Mälestise kirjeldus


Teenijatemaja on ristkülikukujuline paekivihoone, hoone seinad on krohvitud lubikrohviga, kohati on krohv irdunud, eriti hoone seinte alumises osas, esineb üksikuid lokaalseid pragusid. Paekivist vundament on rahuldavas korras. Hoone on kaetud eterniitkatusega, harjalaud on amortiseerunud, mõne meetri osas puudub üldse. Vihmaveesüsteem puudub. Kolm korstent, neist kaks algupärast on väga halvas korras, kivid on välja kukkunud, ühel korstnal on külg maha varisenud., üks korsten on hilisem ja rahuldavas korras. Esifassaadil on viis puitust, kolme kalasabamustriga ust ilmestavad klaasruudud, kattevärv on kulunud, kaks ust on lihtsas puituksed. Hoonel on 13 aknaava, millest üks on kinni laotud ning krohvitud ja teised kaetud laudadega. Hoone seinapinda kaunistab paekivist karniis.

Sisestatud: 23.10.2007.

Mälestise ajalugu


Kostivere (saksa k Kostifer) mõisat on esmamainitud 1379. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita kloostrile. 16.-17. sajandil oli mõis nii Freytagide kui ka Hastferite omanduses. Põhjasõja järgselt olid mõisal Maardu mõisaga ühised omanikud. 1772 omandas mõisa Johann von Brevern. Hooneterohke mõisaansambel ehitati põhiosas 18.sajandi lõpul. 1843. aastal sai mõisa omanikuks Johann von Gernet. 1850. aastatel siirdus mõis von Rosenite aadliperekonna valdusse. 1905. aasta ülestõusu järgselt läks mõis 1907. aastal Alexander von Dehni omandusse. Säilinud on suur hulk kõrvalhooneid, sealhulgas teenijatemaja, mis on ehitatud 19. sajandil.

Sisestatud: 23.10.2007.