Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kostivere mõisa küün 1, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2734
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 9-k
Mälestise liik ehitismälestis

Paikvaatlused(24)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.08.18

Menetleja: Praktikant, Johanna Toom

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Küün, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Küün, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Mõisakompleksi kuuluva majandushoone näide.

Sisestatud: 12.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Kostivere mõisa küün on suur paekivist ristkülikukujuline hoone.

Sisestatud: 12.11.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Küün asub jõe ääres. Juurdepääs keldrile on Maardu-Raasiku riigiteelt nr T-11103.

Sisestatud: 12.11.2007.

Mälestise ajalugu


Kostivere (saksa k Kostifer) mõisat on esmamainitud 1379. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita kloostrile. 16.-17. sajandil oli mõis nii Freytagide kui ka Hastferite omanduses. Põhjasõja järgselt olid mõisal Maardu mõisaga ühised omanikud. 1772 omandas mõisa Johann von Brevern. Hooneterohke mõisaansambel ehitatigi põhiosas 18.sajandi lõpul. 1843. aastal sai mõisa omanikuks Johann von Gernet. 1850. aastatel siirdus mõis von Rosenite aadliperekonna valdusse. 1905. aasta ülestõusu ajal mõisahoone põletati. Ülestõusu järgselt läks mõis 1907. aastal Alexander von Dehni omandusse. Säilinud on ka suur hulk kõrvalhooneid, sealhulgas küün. Nõukogude perioodil oli küün Kostivere sovhoosi abihoone.

Sisestatud: 12.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi kehtestamine on menetlemisel.

Sisestatud: 12.11.2007.