2735 Kostivere mõisa küün 2, 19.-20. saj

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kostivere mõisa küün 2, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2735
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 9-k
Liigitus ehitismälestis
Vaade Kostivere mõisa küünile.
Vaade Kostivere mõisa küünile. Kuupäev 28.06.2011 Kuupäev 28.06.2011
Galerii(16)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Inspekteerimised(31)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 04.11.19

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Küün, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Küün, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Piirkonna mõisakompleksi kuuluva majandushoone näide .

Sisestatud: 24.09.2007.

Mälestise kirjeldus



Lihtne ristkülikukujuline hoone, mis on säilitanud oma algse ilme. Küün on graniitkividest laotud, vuukidesse on surutud väiksemaid kivikilde. Hoone nurgad ja väravate küljed on laotud massiivsetest klompimata paekividest väljaarvatud otsavärav, kus värava küljed on laotud tellistest. Esinevad mõningad seinte väljavajumised, tänavapoolsel seinal on näha parandustöid. Kahe välisnurga juures on püstpraod kahe erinevast materjalist müüritise vahel, pragude laius on 2 sentimeetrit. Küüni välisväravad on nõukogude perioodil vahetatud, vanad sepistatud hinged on osalt alles.
Hoone ehitusaegne ruumijaotus on säilinud.
Hoones on alles orginaalpõrand, suured ruudukujulised paeplaadid on heas ja rahuldavas korras. Seinad on krohvimata ka seest. Katuse- ja vahelaekonstruktsioonid on kohati läbijooksu- ja niiskuskahjustustega. Mõned talad, sarikaotsad ja müürilatid on halvas tehnilises seisukorras.

Sisestatud: 25.09.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Küün asub Kostivere aleviku serval Seene tänaval. Juurdepääs on Maardu-Raasiku riigiteelt nr T-11103.

Sisestatud: 12.09.2007.

Mälestise ajalugu


Kostivere (saksa k Kostifer) mõisat on esmamainitud 1379. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita kloostrile. 16.-17. sajandil oli mõis nii Freytagide kui ka Hastferite omanduses. Põhjasõja järgselt olid mõisal Maardu mõisaga ühised omanikud. 1772 omandas mõisa Johann von Brevern. Hooneterohke mõisaansambel ehitati põhiosas 18. sajandi lõpul. 1843. aastal sai mõisa omanikuks Johann von Gernet. 1850. aastatel von Rosenite aadliperekond. 1905. aasta ülestõusu ajal mõisahoone põletati. Ülestõusu järgselt läks mõis 1907. aastal Alexander von Dehni omandusse. Säilinud on ka palju kõrvalhooneid, sealhulgas küün. Küüni täpne ehitusaeg ei ole teada, seinas olevale kivile on raiutud aastaarv 1900. Nõukogude perioodil oli küün Kostivere sovhoosi abihoone. 1990. aastatel hoone erastati.

Sisestatud: 25.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi kehtestamine on menetlemisel.

Sisestatud: 25.09.2007.