Mälestise tunnus

Piirkonna mõisakompleksi kuuluva majandushoone näide .

Mälestise kirjeldus

Lihtne ristkülikukujuline hoone, mis on säilitanud oma algse ilme. Küün on graniitkividest laotud, vuukidesse on surutud väiksemaid kivikilde. Hoone nurgad ja väravate küljed on laotud massiivsetest klompimata paekividest väljaarvatud otsavärav, kus värava küljed on laotud tellistest. Esinevad mõningad seinte väljavajumised, tänavapoolsel seinal on näha parandustöid. Kahe välisnurga juures on püstpraod kahe erinevast materjalist müüritise vahel, pragude laius on 2 sentimeetrit. Küüni välisväravad on nõukogude perioodil vahetatud, vanad sepistatud hinged on osalt alles.
Hoone ehitusaegne ruumijaotus on säilinud.
Hoones on alles orginaalpõrand, suured ruudukujulised paeplaadid on heas ja rahuldavas korras. Seinad on krohvimata ka seest. Katuse- ja vahelaekonstruktsioonid on kohati läbijooksu- ja niiskuskahjustustega. Mõned talad, sarikaotsad ja müürilatid on halvas tehnilises seisukorras.

Mälestise asukoha kirjeldus

Küün asub Kostivere aleviku serval Seene tänaval. Juurdepääs on Maardu-Raasiku riigiteelt nr T-11103.

Mälestise ajalugu

Kostivere (saksa k Kostifer) mõisat on esmamainitud 1379. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita kloostrile. 16.-17. sajandil oli mõis nii Freytagide kui ka Hastferite omanduses. Põhjasõja järgselt olid mõisal Maardu mõisaga ühised omanikud. 1772 omandas mõisa Johann von Brevern. Hooneterohke mõisaansambel ehitati põhiosas 18. sajandi lõpul. 1843. aastal sai mõisa omanikuks Johann von Gernet. 1850. aastatel von Rosenite aadliperekond. 1905. aasta ülestõusu ajal mõisahoone põletati. Ülestõusu järgselt läks mõis 1907. aastal Alexander von Dehni omandusse. Säilinud on ka palju kõrvalhooneid, sealhulgas küün. Küüni täpne ehitusaeg ei ole teada, seinas olevale kivile on raiutud aastaarv 1900. Nõukogude perioodil oli küün Kostivere sovhoosi abihoone. 1990. aastatel hoone erastati.

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndi kehtestamine on menetlemisel.