2735 Kostivere mõisa küün 2, 19.-20. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Kostivere mõisa küün 2, 19.-20. saj |
|---|---|
| Mälestise registri number | 2735 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 14.04.1997 |
| Registreeritud | 14.04.1997 |
| Mälestise vana number | 9-k |
|---|---|
| Liigitus | ehitismälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(28)
Inspekteerimise kuupäev: 17.10.18
Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Ly Renter
|
Märksõna(10)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Küün, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Küün, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
|
Mälestise tunnus Piirkonna mõisakompleksi kuuluva majandushoone näide . |
|
Mälestise kirjeldus
|
|
Mälestise asukoha kirjeldus Küün asub Kostivere aleviku serval Seene tänaval. Juurdepääs on Maardu-Raasiku riigiteelt nr T-11103. |
|
Mälestise ajalugu Kostivere (saksa k Kostifer) mõisat on esmamainitud 1379. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita kloostrile. 16.-17. sajandil oli mõis nii Freytagide kui ka Hastferite omanduses. Põhjasõja järgselt olid mõisal Maardu mõisaga ühised omanikud. 1772 omandas mõisa Johann von Brevern. Hooneterohke mõisaansambel ehitati põhiosas 18. sajandi lõpul. 1843. aastal sai mõisa omanikuks Johann von Gernet. 1850. aastatel von Rosenite aadliperekond. 1905. aasta ülestõusu ajal mõisahoone põletati. Ülestõusu järgselt läks mõis 1907. aastal Alexander von Dehni omandusse. Säilinud on ka palju kõrvalhooneid, sealhulgas küün. Küüni täpne ehitusaeg ei ole teada, seinas olevale kivile on raiutud aastaarv 1900. Nõukogude perioodil oli küün Kostivere sovhoosi abihoone. 1990. aastatel hoone erastati. |
|
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi kehtestamine on menetlemisel. |