Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone Küti tn 15a
Mälestise registri number 27354
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 28.02.2005
Registreeritud 30.08.2005
Mälestise liik ehitismälestis

Määrused ja käskkirjad(2)

Paikvaatlused(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 03.11.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Haldushoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Administratiivhoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Lennusadama kasarmu- ja staabihoone moodustavad koos Eesti arhitektuuriajaloos ainulaadse vesilennukite angaaridega Lennusadama ehituskompleksi tervikliku ansambli

Sisestatud: 07.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Kasarmuhoone:
kesktelje suhtes sümmeetrilise fassaadiga piklik kahekorruseline kivihoone. Punasest telliskivist ehitatud hoonel on 19. saj. lõpu - 20. saj. alguse kasarmuarhitektuurile tüüpiline lakooniline mahuline lahendus. Horisontaalselt rõhutatud peafassaadil domineerib kaarakende ja frontooniga keskrisaliit, mida tasakaalustavad lihtsama kujundusega, kuid sama laiad külgrisaliidid. Kasarmuhoone dekooris valitsevad klassitsistlikud elemendid. Veel 1930. aastatel oli hoonel kõrge kelpkatus, mis on hiljem asendatud praegusega. Fassaadide krohvimine toimus alles 1930. aastatel, ka sisetööd lõpetati alles 1928. aastal.
Staabihoone:
ühekorruseline ristkülikukujulise põhiplaani ning kesktelje suhtes sümmeetriliste fassaadidega kivihoone.Hoone fassaadide dekoor koosneb profileeritud räästakarniisist ja ühtlase rütmiga asetatud laiadest akendevahelistest liseenidest. Hoonel on kelpkatus ning lakooniline mahuline lahendus.

Sisestatud: 07.03.2005.

Mälestise ajalugu


Tallinna Lennusadama ehituslugu on seotud Peeter Suure Merekindluse rajamisega. Soome, Liivi- ja Põhjalahe kaitsesüsteemi põhimõtteline plaan töötati välja 1907. aastaks. Selle projekti kohaselt pidid Tallinna lähedal asuvad rannapatareid kaitsma Paljassaarele ehitatavat sõjasadamat ja laskemoonaladusid. Tervikuna pidi kogu merekindluse süsteem kaitsma kõiki Vene impeeriumi olulisemaid sadamaid: Riia, Tallinn, Helsingi, St.Peterburi ning pidi valmis saama hiljemalt 1916.aastaks. Merekindluse ehitustöid alustati 1912-1913. aastatel, Esimese maailmasõja puhkemisega ehitustööd hoogustusid. Lisaks sõjalennuväe rajamisele Lasnamäele kavatseti Tallinnasse ehitada ka vesilenukite sadam, mille ettevalmistustööd algasid 1913., ehitus 1916. aastal. Kas samal ajal või isegi varem ehitati territooriumile kasarmuhoone ning nn staabihoone. Paljud teised kavandatud abihooned, nagu ka angaaride teine grupp jäi puhkenud revolutsiooni tõttu ehitamata. Eesti Vabariigi ajal kasutasid Lennusadama territooriumi mereluurega tegelenud vesilennukite väeosad.

Sisestatud: 07.03.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti, on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates

Sisestatud: 07.03.2005.

Meedia


- Lennusadamast võib saada muuseum
http://www.postimees.ee/281005/esileht/siseuudised/tallinn/181424.php

- Lennusadamasse kavandatakse justiitspaleed ja meremuuseumi
http://www.epl.ee/artikkel/365913

-Inimesed pääsevad Lennusadamat ja vesilennukite angaare uudistama
http://www.postimees.ee/111206/esileht/siseuudised/tallinn/233494.php

-Kohtutäitur asub lennusadamat vabastama
http://www.postimees.ee/270606/esileht/siseuudised/tallinn/207169.php

- Lennusadama põhikai saab järgmiseks suveks korda
http://www.postimees.ee/271107/esileht/siseuudised/tallinn/298014.php

Sisestatud: 28.11.2007.