Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kostivere mõisa kelder, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2737
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 9-k
Mälestise liik ehitismälestis

Paikvaatlused(32)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.05.20

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Mõisakompleksi kuuluva majandushoone näide.

Sisestatud: 23.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Väike paekivihoone, mille seinad on krohvitud ja värvitud. Keldri vundament pole nähtav, sest pinnas on tõusnud. Paekivist laotud seinad on halvas tehnilises seisukorras, vuugivahed on tühjad, peahoone-poolne sein on väljavajunud. Kivikatus ja katusekonstruktsioonid on amortiseerunud, katusekivid on katkised, sarikad mädanenud, läbi katuse kasvavad puud, kaks puidust tuulutusava hoone katusel on halvas korras, vihmaveesüsteem puudub. Avatäited on hooldamata. Otsaseina kalasabamustriline puituks on lukustatud, ukse paremal ja vasakaul küljel asuvad väiksed aknad on klaasideta aga ava ette on paigaldatud trellid. Otsaviilus asuv ava on klaasita.

Sisestatud: 23.10.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kelder asub peahoone esiküljel ringikujulise sissesõidutee ääres.
Juurdepääs keldrile on Maardu-Raasiku riigiteelt nr T-11103.

Sisestatud: 23.10.2007.

Mälestise ajalugu


Kostivere (saksa k Kostifer) mõisat on esmamainitud 1379. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita kloostrile. 16.-17. sajandil oli mõis nii Freytagide kui ka Hastferite omanduses. Põhjasõja järgselt olid mõisal Maardu mõisaga ühised omanikud. 1772 omandas mõisa Johann von Brevern. Hooneterohke mõisaansambel ehitati põhiosas 18.sajandi lõpul. 1843. aastal sai mõisa omanikuks Johann von Gernet. 1850. aastatel siirdus mõis von Rosenite aadliperekonna valdusse. 1905. aasta ülestõusu järgselt läks mõis 1907. aastal Alexander von Dehni omandusse. Säilinud on suur hulk kõrvalhooneid, sealhulgas kelder, mis on ehitatud 19. sajandil.

Sisestatud: 23.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi kehtestamine on menetlemisel.

Sisestatud: 23.10.2007.