2738 Kostivere mõisa moonakamaja, 19.-20.saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Kostivere mõisa moonakamaja, 19.-20.saj. |
|---|---|
| Mälestise registri number | 2738 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 14.04.1997 |
| Registreeritud | 14.04.1997 |
| Mälestise vana number | 9-k |
|---|---|
| Liigitus | ehitismälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(13)
Inspekteerimise kuupäev: 22.08.18
Menetleja: Praktikant, Johanna Toom
|
Märksõna(11)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Moonakatemaja, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Moonakatemaja, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(6)
|
Mälestise tunnus Mõisakompleksi kuuluva kõrvalhoone näide. |
|
Mälestise kirjeldus Moonakamaja on krohvitud paekivihoone. Hoone viilkatus on kaetud eterniidiga, vihmaveesüsteem puudub. Korstnad on silikaattellistest laotud. Hoone esiküljel on betoonist valatud trepp. Avatäited on olemas: puituks on lukustatud, kaks akent esiküljel on klaasplokkidest, tagaküljel on neli akent. |
|
Mälestise asukoha kirjeldus Moonakamaja asub Maardu-Raasiku riigitee nr T-11103 ääres. |
|
Mälestise asukoha kirjeldus Moonakamaja asub Maardu-Raasiku riigitee nr T-11103 ääres. |
|
Mälestise ajalugu Kostivere (saksa k Kostifer) mõisat on esmamainitud 1379. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita kloostrile. 16.-17. sajandil oli mõis nii Freytagide kui ka Hastferite omanduses. Põhjasõja järgselt olid mõisal Maardu mõisaga ühised omanikud. 1772 omandas mõisa Johann von Brevern. Hooneterohke mõisaansambel ehitati põhiosas 18.sajandi lõpul. 1843. aastal sai mõisa omanikuks Johann von Gernet. 1850. aastatel siirdus mõis von Rosenite aadliperekonna valdusse. 1905. aasta ülestõusu järgselt läks mõis 1907. aastal Alexander von Dehni omandusse. Säilinud on suur hulk kõrvalhooneid, sealhulgas moonakamaja, mis on ehitatud 19. sajandil. |
|
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi kehtestamine on menetlemisel. |