Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maardu mõisa peahoone, 18.-20.saj.
Mälestise registri number 2739
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 14-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(15)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 03.10.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Ly Renter

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Piirkonna mõisaansambli silmapaistev näide.

Sisestatud: 12.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Maardu mõisa peahoone on kahekorruselise kivist barokkhoone. Maardu mõisamaja vanim osa 17. sajandi 60.-70.aastatel ehitatud osa moodustab keskse kahekorruselise osa mõisahoonest. Lääne- ja idatiivale on liidetud madalamad ja hilisemad hooneosad. 18. sajandi lõpus muudeti hoone fassaadilahendust- varaklassitsistlikumaks, liideti ka talveaed. Hiljem (peamiselt 19. sajandil) on hoonet ulatuslikult laiendatud madalamate tiibosadega, sealhulgas talveaed. Võlvitud keldrikorrusel on säilinud mantelkorstna - alune leease, esimesel korrusel kolm historistlikku kahhelahju ja kuues ruumis meisterlikud ornamentaalsed laemaalingud (19. sajandi lõpp).

Sisestatud: 12.11.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Maardu mõis asub Tallinn-Peterburi maantee 16. kilomeetrilt lõunasse suunduva maantee ääres.

Sisestatud: 31.10.2007.

Mälestise ajalugu


Esimesed teated Maardu mõisast (saksa k Maart) pärinevad 1397. aastast. 1491 läks mõis Rosenitele. 1529. aastal müüs Otto Uexküll mõisa Johannes Taubele ja 16. sajandil kuulus mõis von Taubedele. 1647 müüsid vennad Claus ja Reinhold Taube mõisa Leonhard Torsteinsonile, viimase poeg loovutas mõisa võlgade katteks 1661 Jakob Höppnerile. 1663 omandas mõisa Fabian von Fersen, kes oli põhilises osas härrastemaja ehitaja. Riia kuberner Fabian von Ferseni ajal ehitati praeguseni säilinud kahekorruseline kivist barokkhoone. Peahoone vanem osa (1660. aastad, arhitekt J. Stael v. Holstein) oli varasemaid palladionistlikke losse, nagu neid hakkas Eestis tekkima 17. sajandi teisel poolel (samasuguse põhiplaaniga ka Aa ja Palmse mõisahooned): kahekorruseline sümmeetriline kahe sokli ning kelpkatusega hollandlike mõjutustega kiviehitis, esifassaadil kaks keskrisaliiti, nende vahel terass, tagaküljel tugevalt eenduv keskrisaliit.
Umbes 1710 konfiskeeris mõisahoone keisrinna Katariina majanduskontor. Maardu muutus tollase kõrgseltskonna soositumaks väljasõidukohaks. 1726.aastast on säilinud tolleaegse mõisahoone kirjeldus, mis ei erine oluliselt praegusest: barokkstiilis, kahekorruseline, täiskelpkatusega, kõrge sokliga, nn. vabatrepiga (peasissekäigu ees), telgsümmeetriliste ruumidega hoone. Keldrikorrusel võlvitud majapidamis-ja abiruumid, I korrusel esindusruumid, II korrusel eluruumid. Ajastule iseloomulik rikkalik ning värvirohke sisekujundus. Suhteliselt vähe mööblit. Lisaks abihooned (teenijatemajad, ait, tõllakuur, laudad, küün, meierei).
1727 kinkis keisrinna mõisa Reinhold Gustav von Löwenwoldele, viimane müüs mõisa 1729 Hermann Jensen Bohnile.
1747 läks mõis von Brevernitele, kelle valdusesse jäi kuni võõrandamiseni 1919.
1919-1956 tegutses mõisas Maardu algkool.
Alates 1956 oli härrastemajas Kalinini kolhoosi keskus, seejärel Kostivere sovhoosi osakonnakeskus.
Kostivere sovhoos remontis peahoonet ajavahemikul 1976 -1979.
1980.aastatel läks mõis Näidislinnuvabriku valdusse.
1992 omandas mõisa Eesti Pank.

Sisestatud: 12.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi kehtestamine on menetlemisel.

Sisestatud: 12.11.2007.