Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maardu mõisa piirdemüür, 18.-20.saj.
Mälestise registri number 2742
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 14-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 30.01.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Rajatis, Piire, Ehitiste liigid, Rajatis, Piire, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Mõisaparki ümbritseva piirdemüüri näide.

Sisestatud: 12.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Maardu mõisa piirdemüür on laotud paekivist kõrgusega 1,5-2 meetrit ümbritsedes peahoone tagust pargiala. Mõnes müürilõigus on piirdemüüri laotud üksikuid maakive. Peahoone mõlemas otsas lõpeb piirdemüür kõrge kivist väravaehitisega, millel sepisuksed.

Sisestatud: 31.10.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Maardu mõisa piirdemüür asub peahoone taga ja külgedel.

Sisestatud: 31.10.2007.

Mälestise ajalugu


1397.aasta allikais mainitakse esmakordselt Maardu (Mart, Marte) mõisat. 16.sajandil kuulus mõis von Taubedele. 1656.aastast on andmeid puithoonete kohta. 1663 omandas mõisa Fabian von Fersen. Umbes 1710 konfiskeeris mõisahoone keisrinna Katariina majanduskontor. 1729. aastal omandas mõisa Hermann Jensen Bohn. 1747. aastal läks mõis von Brevernite aadlisuguvõsa valdusse. 1919 võõrandati mõis Otto von Brevernilt. Peale seda on mõisa peahoones tegutsenud kool, nõukogude perioodil oli mõisas alates 1956.aastast Kalinini kolhoosi keskus, seejärel Kostivere sovhoosi osakonnakeskus.
1980.aastatel läks mõis Näidislinnuvabriku valdusse.
1992 omandas mõisa Eesti Pank.
Mõisakompleksist on säilinud mitmeid kõrvalhooneid, park, allee ja piirdemüür peahoone taga.

Sisestatud: 12.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi kehtestamine on menetlemisel.

Sisestatud: 12.11.2007.