Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ruhnu pastoraadi peahoone
Mälestise registri number 27425
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 06.04.2005
Registreeritud 12.04.2006
Mälestise liik ehitismälestis

Määrused ja käskkirjad(3)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 06.04.2005 käskkiri nr. 17-A Kuupäev: 06.04.2005
"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 14.10.2005 käskkiri nr. A-36 Kuupäev: 14.10.2005
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 12. aprill 2006 nr. 143 (RTL, 18.04.2006, 32, 590) Kuupäev: 12.04.2006

Paikvaatlused(12)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 29.10.19

Menetleja: Saaremaa nõunik, Keidi Saks

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Pastoraat, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Tüüpiline 19. sajanadi lõpu hästi säilinud Ruhnu puitarhitektuuri näide. Hoone on Ruhnu küla kultuuriloos oluline ehitis.

Sisestatud: 13.04.2005.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on ühekordse puidust, plekiga kaetud madala viilkatusega rõhtpalkhoonega. Peasissepääsu ehib lõunaküljel Ruhnu uuemale arhitektuurile iseloomulik valgeks värvitud veranda. Hoone on väljast kaetud horisontaalse puitvoodriga, mis on värvitud tumepruuniks. Säilinud on algseid kuueruudulise jaotusega aknaid, mida raamib profileeritud piirdelaud ning räästaalune lihtsa kujundusega puitkarniis. Osa aknaid on ehitatud suuremaks. Hoone katuseharjal on kaks punasest tellisest korstnat. Majas sees on säilinud ilmselt algne ruumijaotus: peasissepääs avaneb hoonet läbivasse koridori, millest mõlemal pool on ruumid. Säilinud on algsed laudpõrandad, tahvel- ja põõnuksed. Seinad ja laed on kaetud uuema viimistlusega, mistõttu nende algset kujundust ei näe. Direktori kabineti nurgas on haruldane kaarjate ustega nurgakapp.

Sisestatud: 13.04.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Pastoraadi peahoone paikneb Ruhnu küla lõnapoolses osas, otsaga küla peatee poole.

Sisestatud: 13.04.2005.

Mälestise ajalugu


Pastoraadi peahoone on ehitatud 1875. a, peale seda kui vana kirikla 1865. a maha põles. Kool on asunud selles majas üle saja aasta. Õppetöö toimus koolis kuni 1944. aastani rootsi keeles.
Esimesed andmed eestikeelse kooli kohta pärinevad 1944. aastast. Esialgu tööötas kool Ruhnu Mittetäieliku Keskkooli nime all. Hiljem on toimunud rida nimemuutusi. 1991. aastast kannab koolimaja Ruhnu Põhikooli nime.

Sisestatud: 13.04.2005.

Mälestise ajalugu


Ajaloost
Ruhnu küla ja kogukonna ajalugu on käsitletud varem koostatud töödes. Seetõttu on käesolevas
aruandes keskendutud pastoraadihoone ajaloole ja sündmustele, mille tõttu võidi ette võtta
suuremaid remonte. Oma raamatus elust vanas Ruhnu külas kirjutab E. Klein — Uut hoonet, mille
asukoht valiti vanast tükk maad lõuna poole, asuti ehitama 1871. aasta 1. juunil. Sama aasta
septembrikuus pidi saarele saabuma uus kirikuõpetaja Adolf Fredrik Dreijer, selleks ajaks loodeti
uue hoone ehitusega enam-vähem valmis saada. Valminud rõhtpalkidest maja kaeti punaseks
värvitud laudisega, katus aga plekiga. Hoones oli algselt neli elutuba, ärklituba, köök koos sahvriga,
klassiruum ja raamatukogu ning avar esik ühes verandaga. Suuri ja valgusküllaseid ruume köeti
kahhelahjudega. Köögis oli rauast pliit ja suur küpsetusahi. Kooliruumide sisustus oli äärmiselt
lihtne. Rootsist kingitusena saadud väljaannetest koosnev raamatukogu oli aga väga mahukas ja
esinduslik. Raamatukogu asus ühes sulasekambriga hoone teisel korrusel1.
Kronoloogia
Pastoraadihoone ehitamist alustati 1871. aastal. Hoone valmis täielikult 1875. aastaks. Alates
sellest aastast tegutses kiriklas kirikukool, õetajaks toonane pastor Adolf Fredrik Dreijer.
1892. aastal, peale Dreijeri surma sai kirikuõpetajaks soomlane Kaarlo Julius Kalpa, kes oli ametis
1896. aastani. 1897. aastast kuni 1902. aastani oli kirikuõpetajaks Oskar Ferdinand Sevelius. 1900.
aastal oli pastoraadis 6-klassiline kool.
1907-1915. aastatel oli kirikuõpetajaks August Zetterqvist, peale teda Nils Linderstam (kuni 1919.
a.) ja Ernst Vilhelm Gordon.
1922. aasta 7. juulil külastas riigivanem Konstantin Päts Ruhnu saart ja sama aasta 12. juulil külastas
Ruhnut Rootsi peapiiskop Nathan Söderblom.
1923-1930 oli pastoriks Gunnar Schantz, 1931-1937 Carl Gustav Grönberg.
1932. aastal õppis Ruhnu koolis 43 last.
1935. aasta suvel külastasid Ruhnut Rootsi rannakaitselaevad eesotsas soomuslaevadega Gustav V
ja Sverige admiral Tamme juhatuse all. Pardal olid ka prints Bertil ja riigimarssal admiral Stig
Ericson.
1936. aastal 13. septembril määrati Ruhnu algkooli juhatajaks Minna Karineem, kooli õpetajaks
Ruhnu pastor Lindström.
1940. aasta detsembris võeti Ruhnu koguduses olev vara ja inventar kohalike ametivõimude poolt
ära ja anti üle koolile.
1945. aastal kutsus õpetaja Huik talvel õpilased kokku ja hakkas õpetust teostama eesti keeles.
Samal aastal muudeti kool 7-klassiliseks.
1956. aastal pandi koolimajja elektrivalgustus.
1960. aastal õpib koolis 21 õpilast.
1962. aastal muudeti kooli 8-klassiliseks.
1978. aastal suleti kool.
1979. aastal taasavati Ruhnu algkool.
1986. aastal muudeti kool 9-klassiliseks.
1987. aastal tehti hoones remonti ja võõbati üle fassaadid. Pottahjud lammutati ja asendati plekkkestaga
ahjudega.
1993. aastal nimetati Ruhnu 9-klassiline kool ümber Ruhnu põhikooliks ja seal õppis 6 õpilast.
2000. aasta 16. veebruaril tagastas Eesti riik Ruhnu koolimaja EELK Ruhnu Püha Magdaleena
kogudusele.
Kogudus on hoone vallale rentinud, selles tegutseb jätkuvalt kool.
Ehituskirjeldus
Hoone välisilme on klassitsistlik, fassaadi ilmestavad vertikaalsed nurgalauad ja räästaalune
laudadest lihtsavormiline karniis. Peasissepääsu markeerib klaasitud veranda hoone lõunaküljel.
Valdavalt maakividest vundamendil ühekorruseline rõhtpalkidest hoone on kaetud horisontaalsete
profileeritud voodrilaudadega. Veranda valgeks värvitud laudis on vertikaalne. Viilkatust katab
tsingitud terasplekk, katuse põhjapoolsel küljel on kitsas vintskapp. Hoonel on kaks korstnat,
korstnapitsid on 2014. aasta sügisel vanade pitside eeskujul uuesti laotud. Osad aknaavad on
laiemaks lõhutud ja neisse on paigaldatud ehitamisaegsetest raamidest erineva jaotusega
aknaraamid. Hoone on kellerdamata, pööningul on kaks ärklituba. Majas sees on suuremalt jaolt
säilinud algne ruumijaotus: peasissepääs avaneb hoonet läbivasse vestibüüli, millest mõlemal pool
on ruumid. Säilinud on algseid laudpõrandaid, tahvel- ja põõnuksi. Seinad ja laed on kaetud uuema
viimistlusega, mistõttu nende algset kujundust ei näe.

Allikas: ARC Projekt OÜ.
Ruhnu pastoraadi viimistlusuuringute aruanne

Sisestatud: 15.06.2017.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid on tähistatud KKT lisas 1.

Sisestatud: 21.04.2006.

Meedia


Postimees 09.06.2014, artikkel "Ilma majata Ruhnu põhikool jääb rahapuudusel pastoraadihoonesse"
http://www.postimees.ee/2822444/ilma-majata-ruhnu-pohikool-jaab-rahapuudusel-pastoraadihoonesse

Saarte Hääl Urmas Kiili artikkel "Ruhnu vallavanem loobub uue koolimaja ehitamisest"
http://www.saartehaal.ee/2014/08/13/ruhnu-vallavanem-loobub-uue-koolimaja-ehitamisest/

Sisestatud: 18.06.2014.