Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 27428
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.04.2005
Registreeritud 17.01.2006
Liigitus arheoloogiamälestis

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 03.05.2005 käskkiri nr. 22-A Kuupäev: 03.05.2005
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 17. jaanuar 2006. a käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181) Kuupäev: 17.01.2006

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 22.10.10

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Romeo Metsallik

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kultuurkiht katab kogu neemiku ala ca 17000 ruutmeetrit. Kõige intensiivsem ala on aga vahetult jõe kõrgema muinaskalda terrassi serv neemiku kõige lammipoolsemal nõlval. Suhteliselt leiuvaesemad on vahetult Hipodroomi tänava äärde jäävad alad. Asulakoha ala ulatub ka põhja poole jääva parkmetsa alale. Osa asulakohta on lõhutud siin paiknevate liivaaukude rajamisel.

Sisestatud: 06.06.2005.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 16.03.2015.