Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maardu mõisa ait-kuivati, 19.saj.
Mälestise registri number 2743
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 14-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.07.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Ait-kuivati, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ait-kuivati, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Maardu mõisaansamblisse kuuluva majandushoone näide.

Sisestatud: 29.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Maardu mõisa ait-kuivati on ristkülikukujulise põhiplaaniga krohvitud paekivihoone. Kelpkatus on kaetud eterniidiga.

Sisestatud: 29.10.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ait-kuivati asub asub mõisa sissesõidutee ääres.

Sisestatud: 29.10.2007.

Mälestise ajalugu


1397.aasta allikais mainitakse esmakordselt Maardu (Mart, Marte) mõisat.
Mõningail andmeil on esmamainimise aastaks 1389. 16. sajandil kuulus mõis von Taubedele. 1656 on andmeid puithoonete kohta. 1663 omandas mõisa Fabian von Fersen. Umbes 1710 konfiskeeris mõisahoone keisrinna Katariina majanduskontor. Maardu muutus tollase kõrgseltskonna soositumaks väljasõidukohaks. 1729. aastal omandas mõisa Hermann Jensen Bohn. 1747. aastal läks mõis von Brevernite aadlisuguvõsa valdusse. 1919 võõrandati mõis Otto von Brevernilt. Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, sealhulgas ait-kuivati.
Ait-kuivati kuulus 1950. aastail Kalinini kolhoosile, seejärel Kostivere sovhoosile ning 1980.aastatel Näidislinnuvabrikule. Nõukogude perioodil asusid ait-kuivati II korrusel inimeste eluruumid, I korrusel olid piima hoiustamiseks ruumid, saun, hiljem laoruumid.

Sisestatud: 29.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on menetlemisel.

Sisestatud: 29.10.2007.