Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 27432
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 02.06.2005
Registreeritud 27.07.2005
X-koordinaat 558731.42
Y-koordinaat 6587604.20
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 01.05.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 23.01.2015.

Mälestise kirjeldus


Uuringute tulemusena selgus, et künnikihi all säilinud kultuurkiht sisaldab inimtegevuse jälgi: kunagistest ahjudest pärinevaid kerisikivi tükke, keraamika kilde ning loomaluid. Tegemist on Taani hindamisraamatus mainimist leidnud muinasaegse küla asemega.

Sisestatud: 06.12.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asula paikneb Maardust Kostivere suunas viivast teest u. 200- 650 põhja pool, hõlmates ligemale 5 ha suuruse ala. Vahepõllu talu suhtes paikneb asulakoht kagus. Asulakoht on väljavenitaud loode kagu suunas, asudes kunagise jõe, praeguse magistraalkraavi kirde kaldal.

Sisestatud: 06.12.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd kattub mälestise piiridega, eradi kaitsevööndit ei kehtestata.

Sisestatud: 06.12.2005.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 11.09.2014.