Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 27433
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.06.2005
Registreeritud 30.08.2005
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Visuaalselt jälgitav kivikalme struktuur. Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 21.11.2005.

Mälestise kirjeldus


Kivikalmealme asub kaitse all olevast tarandkalmest (reg nr 18981) 42 m kirde pool ja kujutab endast peaaegu ümara põhiplaaniga ja 7 m (kirde-edela suunas ligi 8 m) läbimõõduga ning 0,9 m kõrgust, kõrgete järskude nõlvadega murukamaraga kaetud küngast. Mõnede murust väljaulatuvate kivide järgi võib arvata, et ilmselt on tegu kivikirstkalmega.

Sisestatud: 21.11.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Harku-Vatsla teelt Kodasema külla viivast haruteest loode pool, Kodasema Kainu (Kaina) talust ja Kaasiku elumajast (endine Sepa talu ala) põhja pool, Altsauna talust idas.
Ala, kus kalme paikneb on kõrge, lage ja tasane rohumaa, kus kõik kõrgendikud, künkad ja lohud on inimtekkelised. Kalme asub antud ala kõrgeimas osas. Maapind madaldub seal igas suunas: kõige selgemalt lääne ja edela suunas, veidi laugjamalt aga lõuna ja ida suunas. Põhja suunas on langus vaevumärgatav. Mullapind on sellel alal väga õhuke, nii ei mäletatagi, et rohumaa oleks kunagi olnud kasutusel põlluna. Kirdest piirneb rohumaa uuselamute (individuaalmajade) kruntidega, ida-kagust ja lõunast Kodasema külla viiva teega, millest ida kagu pool on kadakatesse kasvav söödiala. Kaugemal loodes piirneb rohumaa Kuke ja Jaagu taludega.

Sisestatud: 21.11.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Kivikalmel reg nr 27433 on ühine kaitsevöönd kivikalmetega reg nr 18981, 27434 ning muistsete põldudega reg nr 27435.

Sisestatud: 21.11.2005.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 11.09.2014.