Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Muistsed põllud
Mälestise registri number 27435
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.06.2005
Registreeritud 30.08.2005
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Tööpaigad, Muistsed põllud.

Mälestise tunnus


Maastikul jälgitavad fossiilsete põldude jäänused. Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 18.11.2005.

Mälestise kirjeldus


Rohumaal paikneb mitmeid kõrgendikke, milledest suuremate läbimõõt ulatub paarikümne meetrini, väiksemad on poole meetrise läbimõõduga. Suuremate puhul on tegemist põlupeenardega, väiksemad on põllukivihunnikud. Osa fossiilsetest põllujäänustest on tõenäoliselt kahjustatud nõukogude ajal ning selle tagajärjel on nende kuju muutunud.

Sisestatud: 18.11.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis paikneb Harku-Vatsla teelt Kodasema külla viivast haruteest loode ja põhja pool, Kodasema Kainu (Kaina) talust ja Kaasiku elumajast (endine Sepa talu ala) Põhja pool, Altsauna talust idas. Kivikalmete ja põllujäänuste ala hõlmab kirde-edela suunas 330 m pikkuse ja kagu-loode suunas 300 m laiuse ala, kusjuures ala kagupiiriks on Kodasema külla viiv kruusatee, loodepiir kulgeb sellest 330 m loode poolt, edelapiir kulgeb põllu ja söödiala piirist 50 m kirde pool, kirdepiir sellest 300 m kirde suunas uue elamurajooni piiril. Ala, kus avastati kalmed ja muistsete põldude jäänused on kõrge, lage ja tasane rohumaa, kus kõik kõrgendikud, künkad ja lohud on inimtekkelised. Mullapind on sellel alal väga õhuke. Kirdest piirneb rohumaa uuselamute (individuaalmajade) kruntidega, ida-kagust ja lõunast Kodasema külla viiva teega, millest ida kagu pool on kadakatesse kasvav söödiala. Kaugemal loodes piirneb rohumaa Kuke ja Jaagu taludega

Sisestatud: 18.11.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Skeemidel tähistatud kaitsevööndi pindala on 69259 m².

Sisestatud: 18.11.2005.

Aruanded


Vedru, G. 2010. Aruanne Arheoloogilisest järelvalvest Vastla külas (Saue vald/Keilahihelkond)Harjumaal 2007. aastal.
Vedru, G. 2010. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Vastla fossiilsetel põldudel (Saue vald/Keila kihelkond, Harjumaa) 2006. aastal.

Sisestatud: 01.04.2012.

Üldinfo


Viljelusmajandus sai Eestis alguse umbes 4000 aastat eKr. Esialgu tehti põldu aletades. Erinevalt pronksiaegsetest ja hilisematest põllusüsteemidest ei ole meie kõige varasematest põldudest maapinnal nähtavaid jälgi säilinud. Vanimad säilinud nn balti põllud pärinevad ajast u 1000 eKr. Tänapäeval on neist näha paarikümne sentimeetri kõrgused ja 3–4 m laiused kividest ja mullast kuhjatud põllupeenrad ja/või põllukivihunnikud. Nendel põldudel tehti ristikündi. Mõnevõrra hilisemad nn kelti põllud erinevad esimestest oma korrapära poolest: nende suurus määrati kindlaks juba enne esimest kündi. Ajaarvamise vahetuse paiku hakati põldude ümber rajama karjateid, kujunema hakkasid põlispõllud. Kui varasem põllundus põhines ühe- ja kaheväljasüsteemil, siis talirukki levimine tähendas põhimõttelist muutust: kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi arenemiseks. Lõuna-Eestis võis hilisrauaajal olla levinud aletegu, Põhja- ja Kesk-Eestis oli põllupidamine märksa intensiivsem ning võimalik, et nii mõnelgi pool rakendati ka kolmeväljasüsteemi.

Sisestatud: 12.09.2014.