Mälestise tunnus

Saha kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel maal.

Kirjeldus

Kabel on lihtne ristkülikukujulise põhiplaaniga, hästi proportsioneeritud, kahevõlvikuline paekivist hoone, millel kooriruum puudub. Saha kabelit on peetud ka Pirita kloostri miniatuurvariandiks. Sellele annavad aluse sarnased tugipiilarid, teravkaarsed ehisraamistusega aknad ja läänes asuv suur raidportaal kõrge viilkatuse all. Piritale osutab ka loodenurgas taastatud keerdtrepitorn, mis Pirital paiknes hoone kagunurgas. Samuti vihjavad Pirita kloostri eeskujudele juba eelpool mainitud Saha kabeli tugipiilarid, mis esinevad kabeli nurkades ristpaarikutena (mitte diagonaalse üksikpiilarina nagu hilisgootikas tavaliselt), olles Eesti 15. sajandi arhitektuuri haruldane ilming. Piritale näib osutavat osaliselt restaureeritud altarilaudki, mis proportsioonidelt ning kujunduselt ei erine kloostris arvukalt esinenud kõrvalaltaritest.

Üheastmelise profiiliga peaportaali kujundus on sarnane Tallinna portaalikunsti traditsioonidele, kuid püüab samal ajal silmas pidada ka Harju portaalide omapära. Nii Jõelähtmes kui ka Keilas iseloomustab portaalikujundust üksik servaturp, mis jätkub mõikana tervakaarses arhivoldis. Ligikaudu samasugune lahendus esineb Sahal, kuid turba ja teravselgseks muutunud mõika kõrval kulgeb välisküljel kitsas järsult faasitud aste, mis on Tallinnas tundmatu. Täiesti ainuesinev on portaali kõrval lääneseina müüritud nelinurkne orv pühitsetud vee vaagnale, kus sisenejatele hoiti sõrmede loputamiseks pühitsetud vett. Orva põhjast valgub kasutatud vesi põiki läbi seinamüüri asuva kitsa kanali kaudu kabeli põrandale. Pühitsetud vesi ei tohtinud kabelist väljaspoole sattuda.

Kabeli ehituslik interjöör järgib ka Tallinna traditsioone. Laia vööndkaare profiil koosneb kolmest lamedast ümarvööndist. Pikad lamedad rippkonsoolid on tüpoloogiliselt Kuusalu vööndkaarekonsoolide eelkäijad. Samuti roieteta ristvõlvid esinevad Tallinna hilisgootikas. Saha idapoolse võlviku seintes on suured segmentkaarniššid, milles paiknesid lääniisandate ja vaimulike istekohad. Kitsad ning kõrgel paiknevad aknad, kitsas trepikäik, kõrge viilkatus, laia rinnatisega avaus peaportaali kohal ja suured riivpalgi augud mõlema portaali külgseites viitavad kabeli kaitseehitise funktsioonile. Vajaduse korral võis kabelit kasutada kindlustatud pelgupaigana.

Ajalugu

Saha kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel maal. Kabeli rajamise täpne aeg pole teada, kuid algne puukirik, mis tõenäoliselt koos ümbritseva kalmistuga rajati 1220. aasta paiku, põletati maha juba 1223. aastal. 1241. aastal mainitakse hävitatud kiriku kohal vaid kalmistut. Kabel on ehitatud eestlaste muistse pühapaiga kohale ning on üks esimesi ristiusu kantse. Rahvapärimuse kohaselt olevat Saha kabel 50 aastat vanem kui Tallinna linn ning asutatud piiskop Fulco poolt. Seda pärimust näivad toetavat 1920. aastatel läbi viidud arheoloogiliste kaevamist käigus Saha kabeli kõrvalt, haudade kaevamisel leitud ehted, sealhulgas ka kaelaristike, hoburaudsõlg risti kujulise laiendiga ja ristpeaga rinnanõel. Need ehted võivad olla pärit 12. sajandi teisest poolest, 13. sajandi algusest.
Saha kabel ehitati 15. sajandi teisel veerandil. Suurem osa ehitajatest olid Tallinna ehitusmeistrid.
Saha kabel oli keskajal Jüri kiriku hooldusel, 17. sajandist kuulus Jõelähtme kiriku juurde. On teada, et hiljem ei tahtnud kohalikud seda kabelit eriti kasutada ja käidi rohkem Jõelähtme kirikus jumalateenistustel ja kabeli seisukord halvenes. Pärast Põhjasõda, 1725. aastal, oli kabel juba väga viletsas seisus. On andmeid, et 1736. aastal olevat kabelit seest kohendatud ja altarit parandatud. Kabeli restaureerimistöid tehti 1960. aastatel.

Ajalugu

Jõelähtme kihelkonnas asuv Saha kabel on üks esimesi ristiusu kantse, mis ehitatud eestlaste muistse pühapaiga kohale ja justnagu ime läbi meie ajani säilinud. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50 aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt.

Legendi kohaselt olevat kabeli ehitanud kolm kaupmeest, kes merehädas olles näinud kaugel rannas suurt pihlakat ja tõotanud pääsemise korral sinna kabeli ehitada, mida nad ka teinud.

Teine legend räägib, et kohalikud talumehed pole sallinud “ristikoerte” ehitustööd ning käinud ööseti pühakoja seinu lõhkumas. Ühel ööl saadud kätte paar lõhkujat, sh isa ja poeg. Kohalikud inimesed teavad näidata kabeli välismüüris olevaid ümmargusi auke, mis olevat jäänud sinna sellest, et lõhkujad olevat peadpidi seina müüritud hoiatuseks kõigile, kes jumalakoja ehitamist takistada tahavad

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndi kehtestamine on menetlemisel.

Meedia

U. Sisa, Unustusse jäetud kultuurivarad /.../ ... ja Harju rajoonis. - Sirp ja Vasar, 9.9.1955, lk. 8

Meedia

Ülevaade Jõelähtme rännuajakiri 2015 https://issuu.com/pohja-eesti.

Üldinfo

2007 Sille Sombri ülevaade ajaloost, tehniline ülevaade ja restaureerimise ettepanekud.