2749 Keila kirik,14.-19. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Keila kirik,14.-19. saj |
---|---|
Mälestise registri number | 2749 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.04.1997 |
Registreeritud | 14.04.1997 |
X-koordinaat | 524478.70 |
Y-koordinaat | 6574479.34 |
Mälestise vana number | 261 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(26)
Paikvaatluse kuupäev: 20.04.23
Menetleja: Restaureerimisnõunik, Dan Lukas
|
Märksõna(10)
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1841-1917.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Eesti vanema kirikuarhitektuuri traditsioone järgiv sakraalhoone. |
Kirjeldus Kahelööviline, kõrge läänetorniga, polügonaalse koorilõpmikuga ja koorist põhjas asuva käärkambriga kirik. Torni kiivrile uuendati 2002-2004 vaskplekist kate. Pikihoonel kiltkivist katus. |
Ajalugu Esikirik püstitati arvatavasti kohe pärast taanlaste Põhja-Eesti vallutamist 1219 aastal. Tõenäoliselt oli tegemist puust ehitisega. Umbes 1280. aastatel valmis ruumikas ruudule läheneva põhiplaaniga kivist kooriruum , millel praegusest erinevalt sirge idasein ning kilpkaartega võlvisüsteem. Kirjeldatud kavatisest on säilinud külgseinad ja nüüdse võidukaare ehitamisest puutumata jäänud lääneseina osad. Algkavatisel pikihoone kas puudus või oli ajutise ehitisena puidust. Nüüdse pikihoone ehitamist alustati 14. sajandi I poole keskpaiku. Et tookordne hoone ka kaitseehitise funktsioone täitis, viitavad riivpalgiga suletav peasissepääs ja selle kohal vertikaalkaitset võimaldav viilutorn. 1452 aastal siirdus Keila kirik Toompea komptuurkonna alla. Kiriku ehitusloos pöörati uus lehekülg ning algas III ehitusperiood, mis kestis 16. sajandi alguseni. Tallinna suurkirikutest lähtuvalt lisati koorile kolmekülgne siseseinas niśśidega liigendatud lõpmik ning lääneseina ette massiivtorn. Koor võlviti uuesti ning selle alumine seinatsoon kujundati segmentkaarsete isteniśśidega ning raidraamistuses sakramendiniśiga. Kooriruumi põhjaküljele püstitati käärkamber. Lõunaküljele lisandus hilisgootikale iseloomulik teravkaarne raidportaal, mille kohal asuv ümaraken pärineb juba 19. sajandist. 1489.aastal jõuti pikihoone võlvimiseni. Ruum muudeti kahelööviliseks. Liivi sõjas (1558-1583) kaotas kirik oma keskaegse kõrge katuse. Torni praegune eklektiline üldilme pärineb 1851 aastast. |
Kaitsevööndi ulatus Lisatud kaardil. |
Aruanded K.Treuman 2010. Aruanne arheoloogilise järelevalve teostamise kohta Harjumaal Keila linnas Põhja tänaval (Keila kiriku ja kirikuaia kaitsetsoonis). |
Meedia Postimees 17.11.2003, artikkel "Keila kirikutorn peitis rootsiaegseid käsikirju" |