Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Keila kirik,14.-19. saj
Mälestise registri number 2749
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 261
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(15)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 28.10.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Eesti vanema kirikuarhitektuuri traditsioone järgiv sakraalhoone.

Sisestatud: 04.12.2006.

Mälestise kirjeldus


Kahelööviline, kõrge läänetorniga, polügonaalse koorilõpmikuga ja koorist põhjas asuva käärkambriga kirik. Torni kiivrile uuendati 2002-2004 vaskplekist kate. Pikihoonel kiltkivist katus.

Sisestatud: 28.11.2006.

Mälestise ajalugu


Esikirik püstitati arvatavasti kohe pärast taanlaste Põhja-Eesti vallutamist 1219 aastal. Tõenäoliselt oli tegemist puust ehitisega. Umbes 1280. aastatel valmis ruumikas ruudule läheneva põhiplaaniga kivist kooriruum , millel praegusest erinevalt sirge idasein ning kilpkaartega võlvisüsteem. Kirjeldatud kavatisest on säilinud külgseinad ja nüüdse võidukaare ehitamisest puutumata jäänud lääneseina osad. Algkavatisel pikihoone kas puudus või oli ajutise ehitisena puidust. Nüüdse pikihoone ehitamist alustati 14. sajandi I poole keskpaiku. Et tookordne hoone ka kaitseehitise funktsioone täitis, viitavad riivpalgiga suletav peasissepääs ja selle kohal vertikaalkaitset võimaldav viilutorn. 1452 aastal siirdus Keila kirik Toompea komptuurkonna alla. Kiriku ehitusloos pöörati uus lehekülg ning algas III ehitusperiood, mis kestis 16. sajandi alguseni. Tallinna suurkirikutest lähtuvalt lisati koorile kolmekülgne siseseinas niśśidega liigendatud lõpmik ning lääneseina ette massiivtorn. Koor võlviti uuesti ning selle alumine seinatsoon kujundati segmentkaarsete isteniśśidega ning raidraamistuses sakramendiniśiga. Kooriruumi põhjaküljele püstitati käärkamber. Lõunaküljele lisandus hilisgootikale iseloomulik teravkaarne raidportaal, mille kohal asuv ümaraken pärineb juba 19. sajandist. 1489.aastal jõuti pikihoone võlvimiseni. Ruum muudeti kahelööviliseks. Liivi sõjas (1558-1583) kaotas kirik oma keskaegse kõrge katuse. Torni praegune eklektiline üldilme pärineb 1851 aastast.

Sisestatud: 28.11.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Lisatud kaardil.

Sisestatud: 04.12.2006.

Aruanded


K.Treuman 2010. Aruanne arheoloogilise järelevalve teostamise kohta Harjumaal Keila linnas Põhja tänaval (Keila kiriku ja kirikuaia kaitsetsoonis).

Sisestatud: 01.09.2010.

Meedia


Postimees 17.11.2003, artikkel "Keila kirikutorn peitis rootsiaegseid käsikirju"
http://www.postimees.ee/1384321/keila-kirikutorn-peitis-rootsiaegseid-kasikirju

Eesti Kirik 12.11.2014, Rita Puidet "Et valgus kutsuks kirikumäele"
http://www.eestikirik.ee/et-valgus-kutsuks-kirikumaele/

Eesti Kirik 11.02.2015, Rita Puidet "Keila võiks saada tulevikus kellamängu"
http://www.eestikirik.ee/keila-voiks-saada-tulevikus-kellamangu/

Sisestatud: 19.11.2003.