27510 A. Weizenbergi 22, Kadrioru lossi külalistemaja
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | A. Weizenbergi 22, Kadrioru lossi külalistemaja |
---|---|
Mälestise registri number | 27510 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 13.01.2006 |
Registreeritud | 28.03.2006 |
X-koordinaat | 544575.74 |
Y-koordinaat | 6589229.35 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 21.03.20
Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eritingimuste spetsialist, Oliver Orro
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Elamukompleks, Elamu, Eramu, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Kadrioru lossi ansamblisse kuuluv barokses stiilis külalistemaja. |
Kirjeldus Ümberehituse eelne ühekorruseline paekivist kelpkatusega vahimaja oli ehitatud hilisbarokses stiilis. Hoone peafassaadil oli massiivsetele neljatahulistele piilaritele toetuv viieosaline kaaristu. Kaaristu all asus sissekäik. Piilarite kohal kaunistas seina girlande meenutav dekoor. Fassaadide ülaäärel paiknes rikkalikult profileeritud karniis. Kaaristu esiküljel oli madal treitud pilastritest rinnatis. Kogu hoone kesktelge markeeris väike kolmnurkse frontooni ja külgvoluutidega uuk. Hoones asusid eeskoda, köök, arestikamber, ohvitseride tuba ja ruum sõduritele. Külalistemajaks ümberehitatud külalistemaja valmis hilisklassitsistlikus stiilis. Ümberehitusega ehitati majale mansardkorrus ja peafassadi esine lahtine kaaristu suleti külgedelt. Fassadi keskosa toetuseks lisati massiivsed kaheksa kandilised sambad. Keskosa ette rajati kitsas nelja astmeline paekivist trepp. Fassaadikujunduse tähtsamaks elemendiks said pilastrid ja rustika. Tagafassaadi tehti sissepääs hoone külge ehitatud kitsa kahekorruselise puust käimla kaudu. Kolmas sissekäik rajati linnapoolse fassaadi keskele. Mansardkorruse linnapoolsele küljele ehitati sepisrinnatisega rõdu. Korrigeeriti akende suurust, paiknevust, kogust ja kujundust. Ümberehitamisel lõhuti köögi ja arestikambri vaheline sein, tekkis kitsas vestibüül-trepikoda. Hoones oli kaks valgetest kahlitest hollandi ahju. Eeskojast viis mansardkorrusele puittrepp puust balustraadiga. Kavandatud ehitustöid ei teostatud täies mahus. Hiljem on soojustatud mansardkorruse seinu ja paigaldatud külgfassaadi rõdu kohale varikatus. Samuti on lisatud hoone tagafassaadile puust juurdeehitis – köök. |
Ajalugu Kadrioru lossi- ja pargiansambel rajati 18. sajandi alguses Vene tsaar Peeter I käsul. Arhitekt oli itaallane Niccolo Michetti (1675-1743). Algselt ehitati külalistemaja asukohale väike puidust vahimaja. 1736. aastaks vajas hoone korrastamist. 1776. aastal andis Katariina II korralduse ehitada uus paekivist vahimaja. Uus maja valmis 1777.aastal arhitekt Johann Schultz (1773–1795) projekti järgi. 1828.aastal alustati Keiser Nikolai I (1796–1855) käsul lossihoonete korrastamist. Projekteerimistöödega tegelesid Peterburgi arhitekt Meier ja tema abiline Śaśin. 28. märtsil 1830. aastal kinnitas keiser Nikolai I ümberehitusprojekti, mille kohaselt tuli vahimaja ümber projekteerida külalistemajaks. Projekti koostas tõenäoliselt arhitekt Meier. 19. sajandi keskel hoonet soojustati. 1884. aastal lisati juurdeehitisena köök. 1980. aastal kohandati hoone ENSV Riikliku Kunstimuuseumi koosolekute ja teaduslike töötajate tööruumideks. |
Allikad Kultuurimälestiste Projekteerimise Instituut. (1980) Kadrioru lossi endise külalistemaja restaureerimise-rekonstrueerimine ENSV Kunstimuuseumi koosolekute ja teaduslike töötajate ruumideks. Köide I.[www] |