Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi A. Weizenbergi 33, Kadrioru lossi lustla
Mälestise registri number 27513
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 13.01.2006
Registreeritud 28.03.2006
Mälestise liik ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis asutusehoone (101040447)

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 21.03.20

Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eritingimuste spetsialist, Oliver Orro

Märksõna(8)

Ehitised, Kompleksid, Elamukompleks, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Kadrioru pargi ansamblisse kuuluv ilmeka arhitektuuriga barokne suvepaviljon ehk lustla hoone.

Sisestatud: 13.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Lustla on ühekorruseline, ruudukujulise põhiplaani ja astmelise telkkatusega puumaja, mille katuseräästa all on profileeritud karniis. Hoone krohvitud fassaade liigendavad rustitseeritud pilastrid, luukidega aknaavad ning õhulised varikatsused. Maja külgedel on kiviplaatidest laotud põrand. Algseilt ääristas aknaid ja uksi lihtne krohviraamistus. Sissepääs asus lossipoolsel fassaadil, vastasseinas kolm aknaava, Weizenbergi tänava pool samuti kolm ning selle vastasseinas kaks. Aknendel barokne 24-osaline jaotus. Hoones oli kolm küttekoldeta ruumi. Lagi ja seinad olid kaetud lõuendiga, üks vaheseintest paberist tapeediga. Hiljem asendati lustla linnapoolne keskmine aken uksega ning selle ette ehitati madala metallpiirde ja neljale puust postile toetunud metallist varikatusega terrass. Lossipoolses fassaadis olevale uksele ehitati juurde metallist varikatus ning seonapinda rustitseeritud raamistusega sõõrikujuline dekoratiivnišš. Akenda tihe barokkne ruudustik muudeti klassitsismile omaselt kuueosaliseks. Muudeti ka hoone siselahendust, kus uue vaheseinaga lisati üks tuba, mille tulemusena tekkis endise kolme asemel neli omavahel ühendatud tuba. Ehitati kamin-ahi ja lisati aknaluugid.

Sisestatud: 15.01.2015.

Mälestise ajalugu


Kadrioru lossi- ja pargiansambel rajati 18. sajandi alguses Vene tsaar Peeter I tellimusel. Projekteerija oli itaallane Niccolo Michetti (1675-1743). Lustla ehitusaasta kohta kohta puuduvad täpsed andmed. Arvatavasti toimus ehitustegevus 1723. ja 1724. aastal, arhitekt Mihhail Zemtsovi (1668-1743) projekti järgi. Vanim ülesjoonistus lustlast pärineb 1800. aastast ja selle on teinud ahitekt Johan David Bantelmanni (1795–1826). 1827. aastal alustati keiser Nikolai I käsul Kardioru lossi- ja pargiansambli korrastamist, mille käigus muudeti 1828. aastal valminud arhitekt Christian Meyeri projekti alusel nii lustla välislahendust kui siseplaneeringut. 20. sajandil kohandati hoone elamuks. 1970. aastate taastati halvas seisukorras hoone Eesti Kunstimuuseumi graafika restaureerimise töökojaks. 2006. aastal avati hoones pargi infopunkt.

Sisestatud: 15.01.2015.

Allikad


Lusthausi Kunstimuuseumi vajadustele kohandamise eskiisprojekt koos ajaloolise ülevaatega ja rekonstrueerimiskaalutlustega. (1971) [www] http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0001241.pdf (08.01.2015)
Kadrioru park. Infopunkt I-lustla. [www] http://www.kadriorupark.ee/pargist/i-lustla/ (05.05.2015)

Sisestatud: 15.01.2015.