Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 27590
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 12.09.2006
Ajutise kaitse alla võetud 11.04.2006
Registreeritud 18.12.2006
Mälestise liik arheoloogiamälestis

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 11.04.2006 käskkiri nr. A-8 Kuupäev: 11.04.2006
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" Kultuuriministri käskkiri 18. dets 2006 nr 383 (RTL, 28.12.2006, 92, 1720) Kuupäev: 18.12.2006

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.08.07

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 07.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Asulakohaga seondatav kultuurkiht on tuvastatud praegusel ajal madala ja soise lohu ida, kagu ning lõuna nõlval umbes 8 hektari suurusel alal. Põllumassiivil, mille loodeossa jääb muistne asulakoht, on toimunud nõukogude perioodil kivikoristus - asulakoha alale jäävad kaks suurt põllukivihunnikut.

Kesk- ja uusaegseid leide sisaldav kultuurkiht on pideva põllumajandusliku kasutuse tõttu segatud, kuid künnikihi all võib olla säilinud ahjupõhju ja muid ehitustegevuse käigus süvendatud rajatisi.

Sisestatud: 07.02.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Haljava asulakoht asub Harjumaal Jõelähtme vallas Haljava külas, Raasikust umbes 3,1 km kaugusel. Asulakoht jääb praegusest Haljava külast lõuna poole. Haljava juurest läheb otsetee Jõelähtme poole (vt KKT Lisa 1. Kultuurimälestise Asulakoht (reg nr 27590) asukoha skeem).

Raasiku poolt tulles pöörab Aruvalla-Jägala (riigi kõrvalmaantee nr 11310) maantee Haljavas kirde suunas. Suur sujuv kurv algab Sepa talu juures ja lõpeb umbes Paju talu juures. Vana asulakoht jääb maanteest lõuna poole Sepa talu ja Paju talu vahelisele alale, vastavalt Sepa talust vahetult põhja ja kirdesse ning Paju talust lõunasse ja edelasse.

Sisestatud: 07.11.2007.

Mälestise ajalugu


Haljava küla on mainitud Taani Hindamisraamatus (LCD, 345-346), Rootsi-aegsetel kaartidel on sellele kohale märgitud suur, vähemalt 12 taluga küla ning mälestiselt on leitud Taani-aegne aardeleid. Suulise taotluse tunnistada Haljava asulakoht kultuurimälestiseks esitas Muinsuskaitseametile kodanik Mihkel Tammet Muinsuskaitseametile 08. märtsil 2006. aastal.

Sisestatud: 07.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestisele kehtestatud kaitsevööndi ulatus on nähtav Maa-ameti põhikaardil. Vt KKT 5106 Lisa 2. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi ulatus.

Sisestatud: 07.02.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 11.09.2014.