Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pilistvere kihelkonnakooli hoone
Mälestise registri number 27601
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.04.2006
Registreeritud 29.06.2006
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.08.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Mälestise tunnus


Hoone, mis peegeldab Pilistvere kihelkonna hariduselu.
Arhitektuuriliselt piirkonna- ja ajastutüüpiline hoone.

Sisestatud: 03.01.2007.

Mälestise kirjeldus


Viljandi piirkonnale iseloomulik maakivist hoone, mille nurgad ning aknaümbrised on laotud punasest tellistest. Maakivi ladu on Viljandi piirkonnale tüüpiline - kus mördile on tikitud väikesi kivikesi. Maja on põhiplaanilt pikliku ristkülikukujuline, mille keskne osa - risaliit - on eenduv. Kolme akna ulatuses on väljaehitatud teine punastest tellistest korrus hoone keskteljel. Selle aknad on kohakuti esimese korruse akendega, kuid ümarkaarsed.
Katus on poolkelpkatus, kaetud algselt laastudega, nõukogude ajal eterniidiga ja 2006.a. plekiga. Hoone katusealune on hilisemal perioodil täielikult kasutusele võetud. Kaarjate katuseakende asemele on ehitatud vintskapid. Algselt olnud punastest tellistest korstnad on asendatud silikaattellistega.
Hoone vundament on samuti maakividest.
Sisemuses originaalsubsantsi säilinud praktiliselt ei ole. 1947. aasta kirjelduse kaudu on teada, et seinad olid siseruumides krohvitud, kasutatud ka õli- ja liimvärvi. Laed olid kaetud laelaudadega ning värvitud liimvärviga, põrandad olid samuti laudadest ning värvitud õlivärviga. Vaheseinad oli ehitatud tellistest, trepid puidust, ahjud lihtpottidest. II korrusel asus kooli saal.
Muudatusi on tehtud siseruumides hilisemate ümberehituste käigus, eeskätt pikikoridoride loomisega, mille tulemusel moodustuvad ruumid mõlemale poole koridori. Ühtlasi on sellega muudetud osade ruumide suurust, ukse asukohti. 2006.a. teostati hoone remont, mille käigus vahetati aknad, uksed ja ehitati majja lift.
1947.a. kirjelduse järgi kuulusid kooli territooriumile maakividest laotud ait-tõllakuur, mis oli kaetud laastuga. Kelder oli maakividest, võlvitud laega ning kaetud samuti laastuga. Saun oli ehitatud palkidest ning katus kaetud samuti laastuga.
Abihoonetest on säilinud ait-tõllakuur, mis on hiljem ümberehitatud saun-katlamajaks.
Hoovis kasvavad põlispuud.


Sisestatud: 15.01.2007.

Mälestise ajalugu


Kooli ajalugu ulatub Pilistveres tagasi aastasse 1686, kui Pilistveres hakkas ametisse Forseliuse ettevalmistatud koolmeister J. D. Berthold. 1688 aastast on teada, et Pilistveres oli 25 õpilast. Seal õpetati lugemise, laulmise ja palvete päheõppimise kõrval ka kirjutamist.
Esimene kihelkonnakool asutati Viljandimaal Suure-Jaanis 1824. Järgmine Põltsamaal – 1835 ja Tarvastus 1843. Pilistveres ja Paistus alustasid kihelkonnakoolid 1854. Viljandimaal oli tihedalt ka valla- ja külakoole.
1883.a. ajaleht “Sakala” teatab, et “8 aasta eest oli Pilistvere kihelkonna kool päris hengusel, aga hakkas siis jälle uuesti elama, kuni mineva aasta uus koolimaja jälle ära põles“. Pärast põlengut kolis kool jälle köstri vanasse majja. Tollane abikoolmeister oli Tartu Vene seminari kasvandik, mistõttu oli tunniplaanis koht ka vene keelel.
1885.a. avati Pilistvere kihelkonnakooli kivist hoone, mille avamisel esines luuletusega Jakob Tamm, kes töötas koolis juhatajana kuni 1890.a. On teada, et sel ajal õppis Pilistveres 44 õpilast.
Lastevanemate palvel avati 1919 koolis ka algkool, mille juhatajaks sai Eduard Martin, kes oli varem Kiriveres õpetaja. Koolis oli ühtekokku 82 last ja 3 õpetajat. 1920 oli õpilasi juba 104. 1945.a. muudeti Pilistvere kool 4-klassiliseks.
1936.a. 1. märtsi seisuga andis tollane koolijuhataja E. Martin ülevaate kooli hetkeolukorrast. Tegu oli blanketiga, mida tõenäoliselt täitsid tol ajal kõikide koolide juhatajad.
Aruandest “Teated kooliruumide kohta” selgub, et koolimaja asus Kõo vallas Paluküla külas. Maja kuulus omavalitsusele ning oli antud koolile tasuta üürile. Valla kohustuseks oli maja korras hoida ja teha jooksvaid remonttöid.
Hoone ehitusajaks on öeldud 1884. Maja on osaliselt kahekordne, seinad kivist, katus laastudest. Kapitaalremonti oli tehtud viimati 1934.a. kui ehitati majale uus katus, klassitubasid remonditi viimati 1933.a. Mainitud oli ka, et koolil võlgu ei ole.
Koolil oli ahjuküte ning ühtlasi märgitud, et ruume ventileeritakse akende kaudu. 1936.a. veebruarikuus oli ühe klassitoa temperatuur 17 ja teise oma 14 kraadi C° järgi. Kasutati pertrooliumivalgust. Õpilasi oli ühes klassis 33 ja teises 37. Üldhinnang ühele klassiruumidele oli rahuldav, teist pidas koolijuhataja liialt pimedaks. Koolis oli tol hetkel ka veel üks vaba klassituba. Koolis anti lastele tasuta teed.
Koolimajas asus peale klassitubade ka köök (16,4 ruutmeetrit) ja üks 20 ruutmeetrine ruum. Lisaks koolijuhataja korter 4 toaga, kokku 156 ruutmeetrit. Selles korteris oli ka köök ning koolijuhataja pääses oma eraruumidesse eraldiseisvast uksest.
Veel oli koolis üks õpetaja 2-toaline korter (36 ruutmeetrit), mis oli aga köögita ning millesse pääses läbi kooliruumide ning üks teenijate ruum ühe toaga.
Koolil oli rida majapidamishooneid - ait, laut, küün ja kelder.
Kooli ümber olevat aeda kasutati oma tarbeks.
Õues asus kiviraketega kaanega suletav kaev, joogivett pumbati.
1947.a. koolipassist selgub, et kool kuulus Haridusministeeriumile ning tegu oli Pilistvere Mittetäieliku Keskkooliga. Kooli maa-ala oli 10 000 ruutmeetrit suur, kooli talu suurus aga 3,65 hektarit.
1968.a. kool likvideeriti õpilaste vähesuse tõttu.
2006.a. tegutseb majas Pilistvere Hooldekodu.


Sisestatud: 03.01.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri käskkiri 29. juuni 2006 nr 215 (RTL, 07.07.2006, 53, 980)

Sisestatud: 03.01.2007.